|
Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja
mõtetes, Jaan Kross, tsiteerin:
«Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid
rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega?
Rahvaid, kes on võibolla oma edu, harva ajaloo poolt pakutava omariikluse šansi
maha maganud või kes üha elavad selle suure šansi ootel.»
Meie oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris
ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem. Kindel ja õigusel
püsiv riik vaatab oma kodanikele otsa. Kindel riik on ühtaegu avatud ja
turvaline.
Lõppenud aasta oli usalduse aasta. Nii usalduse proovimise kui
usalduse tugevnemise aasta.
Me oleme saanud targemaks. Me teame täna, et korda ja
stabiilsust saame Eesti riigis tagada ainult koos demokraatia, sõna- ja
arvamusvabadusega. Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame
oma liitlaste ja sõprade kõrval.
Me oleme usaldanud ja meid on usaldatud. Liikudes Euroopas, oma
vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see
on meie kodu.
Kallid kaasmaalased!
Siin, Eesti Panga seinte vahel, on paslik kõnelda eestlase
töökusest ja ettevõtlikkusest, mis lisab kindlustunnet Eesti majanduse
tulevikuväljavaate osas.
Vaba turumajandus kätkeb endas arengut ja muutumisi. Nii ongi
üleminekumajandusele omane väga kiire kasv tänaseks asendunud stabiilse tõusuga.
Võtkem see teadmiseks ja arvestamiseks.
Aga ärme omista mõõdukamale kasvutempole tegelikust suuremaid
ega valesid omadusi. Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad
liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus.
Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt. Siin pole
midagi üllatavat. Seda tingib majanduse seaduspärasus, aga ka majanduse olukord
kogu maailmas.
Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline
majanduskasv tähendab, et Eesti enam ei kihuta. Aga ta liigub siiski tempokalt
edasi. Kiiremini kui Euroopa keskmiselt. Eestil läheb hästi.
Niisama tasakaalukalt võiksime hinnata ka teisi Eesti
majandusega seotud tõsiasju.
Esmane ja peamine: Eesti krooni kurss püsib. See otsus sai
tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi. Devalveerimise
kuulutamine on asjatundmatu, see on valemäng. Liiga selgelt kõlab
hädakuulutajate juttudest omakasu noot.
Sellega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku
suhtes. Täpselt nii, nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja
ebakindluse tekitamises. See ei läinud korda, sest meil jätkus usaldust Eesti
riigi vastu. Jagus tasakaalukust tülitekitajatega mitte kaasa minna.
Kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues. Oma raha on
meid hästi teeninud. Ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta
pärast euro kuube rüütame.
Teiseks, inflatsioon on harjumuspäratult kõrge ja püsib
sellisena ka algava aasta esimeses pooles. Hinnatõus on ülemaailmne, kaugeltki
mitte ainult Eestile omane nähtus.
Lisame siia oma soovi ja vajaduse maksta töötajatele paremat
palka ning eakatele suuremat pensioni. See aga tõstab paratamatult ka hindu.
Jah, inflatsioon tekitab kiusatuse kulutada. Aga mõelgem taas.
Nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse
kõhutäiega jaanini välja.
Igapäevase kulutamise asemel tuleks panna tänane raha tuleviku
tulu teenima. Investeerigem omaenda või laste haridusse, oma tervisesse ja
elukeskkonda, kaunistagem kodusid.
Kolmandaks: täna on tark mõista, et nagu kõikidest
aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti
kõigist ka kinnisvaraarendajaid. Aga paljud on rajanud viimastel aastatel uue
kodu. Me elame seal ja oleme õnnelikud, ega pea oma kodu kasumit teenivaks
kinnisvaraks.
Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide
seadmise ja järele mõtlemise aega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei
lähtu enam odavast tööjõust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia
tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust ümber korraldada, oleme
seda oma riiki taastades juba teinud, ja palju keerulisemas olukorras.
Eesti homse majandusedu eeldused on olemas. Eesti lapsed on
väga arukad, kinnitavad meile äsjased üleilmsed hariduskvaliteedi uuringud. See
on tunnustus meie õpetajatele ja meie kodudes valitsevale hoiakule. Aga homse
majandusedu eeldused saavad teostuda üksnes siis, kui arukas mõistus leiab
tööelus tänasest tõhusama rakenduse.
Hea Eesti rahvas!
Algaval aastal tähistame väärikalt oma riigi sündi 90 aastat
tagasi. Mõelgem, kui palju sündmusi, traagikat ja head tahet; kui palju usaldust
ja armastust on olnud meie riigi elus, meie kõigi elus.
Siit ka teile üks siiras palve, armsad kaasmaalased: hinnakem
ja tunnustagem üksteist. Hetke pärast – kui õu lööb heledaks ja kõlavaks
ilutulestiku paukudest – pidage väike paus. Pöörake oma pilk perekonnale ja
kaaslastele. Öelge aitäh oma naisele, oma mehele, oma lastele, isale, emale.
Suruge sõbra kätt, ja öelge: sa oled hea mees, sa oled hea naine.
Ja lõpuks, kui aastavahetuse pidu ümber saab, öelge nii, nagu
ütles mulle üks näitleja, kui teda õnnitlesin eriti hea rolli eest. Ta vastas:
elagu Eesti!
Head uut juubeliaastat Sulle, kallis Eesti. Head uut ja
õnnerikkast aastat, armas Eesti rahvas!
Elagu Eesti! |
