| |
|
 |
Indoneesia sõdurid laadisid eile Jakartas veoautodelt maha välisabi tsunamiohvritele, kuid lisaks tavalisele abile vajavad rannikuäärsed alad lääneriikide teadmisi, kuidas üles ehitada katastroofe ennetada aitav hoiatussüsteem. |
 |
Kiire tsunaamihoiatus päästab inimelusid
(2)
30.12.2004 00:01
Erkki Bahovski, välisuudistetoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Keskkonnakaitsjad kutsuvad üles kiirkorras looma varajasi hoiatussüsteeme ja
paremaid infrastruktuure haavatavatel Aasia rannikualadel, et päästa inimesed
edaspidistest hiidlainetest.
«Valitsused peaksid koostama pikemaajalised plaanid, et vähendada tulevikus katastroofe, ja eriplaanid rannikualadele, mis võtavad arvesse vaeste kogukondade haavatavust ja tagavad varajase hoiatussüsteemi, kohesed päästereaktsioonimehhanismid ja vajaliku teabe,» ütles keskkonnakaitserühmituse Friends of the Earth Indoneesia haru töötaja Farah Sofa uudisteagentuurile AFP.Sofa hoiatas, et Indoneesia, India ja Sri Lanka tihedalt asustatud rannikualad vajavad paremaid infrastruktuure ja plaane ettenägematuteks olukordadeks. Kiirem reageerimine Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace International kliimadirektor Steve Sawyer kinnitas AFP-le, et Vaikse ookeani hoiatussüsteemiga sarnane süsteem oleks andnud piirkondadele enam aega reageerimiseks. Õigeaegne teavitamine annaks juurde olulise hulga minuteid ja vähendaks inimelude, kui mitte vara kaotust. Keskkonnakaitsjate sõnul peab ka rahvusvaheline üldsus aitama Aasia kannatanud riikidel leida uut lähenemist ähvardatud piirkondade elu korraldamiseks, pannes turismi edendamise asemel enam rõhku inimeste turvalisusele. Praeguseks on India juba vastanud, et kaalub hoiatussüsteemi loomist, Austraalia ja Jaapan lisasid, et aitavad seda ehitada. Austraalia ametnik ütles CNNi andmeil, et sellise süsteemi paikasaamiseks läheb vähemalt aasta. Aasia ametnikud tunnistasid esmaspäeval, et nad ei suutnud väljastada avalikku hoiatust kohe pärast maavärinat Indoneesia lähedal. Eksperdid eksisid Tai ilmateenistus tunnistas samuti, et riigil puudus rahvusvaheline hoiatussüsteem ja korralik koordinatsioonimehhanism, mis edastavad teateid lähenevate katastroofide kohta. Rootsi eri uudistekanalite andmeil istusid Tai spetsialistid kriisikoosolekul ja arutasid edasist tegevuskava vahetult pärast pühapäevast Sumatra saare lähistel meres registreeritud maavärinat. Spetsialistide käsutuses olid esialgsed ekslikud andmed, mille kohaselt oli maavärina tugevuseks 8,1 magni-tuudi Richteri skaala järgi. Sama suur maavärin 2002. aastal ei põhjustanud tsunamit, seepärast otsustasid eksperdid ka nüüd maapõue kõikumisest mitte numbrit teha lootuses, et hiidlainet ei teki. Tsunamit polnud regioonis esinenud üle 300 aasta. Peamine põhjus, miks võimud elanikkonda ei hoiatanud, oli aga majanduslik: turismihooaeg kogu regioonis on haripunktis ja kõik hotellid olid regioonis 100-protsendiliselt täidetud. Geoloogid hoiatasid aga eile, et Lõuna-Aasia sarnane tsunami võib tekkida ka Vahemeres. Eriti ohustatud on Kreeka, kuhu on koondunud pool Euroopa seismilisest aktiivsusest. Asjatundjad juhtisid tähelepanu, et Vahemerelgi puudub varajase hoiatuse süsteem. Kreeka teadlane Gerassimos Papadopolous ütles AFP-le, et ohutatud on Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, Alžeeria ja Tuneesia rannikualad. «Vahemerel on olnud ja tuleb edaspidigi tsunamisid, ehkki siin on see fenomen harvem ja vähem vägivaldne kui ookeanides väiksemate maavärinate valguses, mis ei ületa 8-8,2 magnituudi Richteri skaalal,» ütles ta. ÜRO peasekretär Kofi Annan hoiatas üleeile hilisõhtul, et praeguseks ligi 100 000-le hukkunule võib lisanduda veel kümneid tuhandeid. «Ma arvan, et tuleb juurde tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid hukkunuid, rohkem kui see arv, mis on praegu kasutusel,» ütles Annan CNNis Larry Kingi jutusaates. «Muidugi, kui õnnestub pääseda juurde kaugematele piirkondadele, avastate te rohkem surnukehasid,» lisas ÜRO peasekretär.
|