Loomakaitsjad hämmingus linna sõnadest

Loomakaitsjaid ja paljusid loomasõpru hämmastas sügavalt Tallinna keskkonnaameti juhi hr Tõnu Tuppitsa kommentaar 22.10.05 Postimehes ilmunud artiklile «Sajad tallinlased on end pühendanud hulkurkasside aitamisele».

Viidatud artiklis teatas Tuppits, et paar aastat intensiivset loomapüüdmist likvideerib kodutute loomade probleemi ning leidis, et loomade steriliseerimine ei ole kohane meede kodutute loomade probleemi lahendamiseks, kuivõrd on kohatu tänavalooma viimaseid «rõõme» ära võtta.

Tuppitsa teooria kohaselt talitades ei lõpe kodutute loomadega seonduvad probleemid – haiguste levik, loomade väärkohtlemine, kodutute loomade eest hoolitsemisest tekkivad tülid inimeste vahel jne iial, sest enamik kasse suudavad kindlasti enne varjupaika sattumist vähemalt pesakonna või paar poegida.

Seega on tulemuseks «sõelaga vee kandmine» ning eluaegne sissetulek kindlustatud loomapüüdjatele, kuivõrd «tooraine» ei lõpe iial.

On tehtud arvutused, mis näitavad, et üks kassipaar suudab «toota» keskmiselt 8 poega aastas ning nende järglased toovad aasta jooksul omakorda pesakonna, seega algsele paarile sünnib 7 aasta jooksul 174 760 järglast.

Eeltoodust tulenevalt on ilmselgelt vaja teha veel palju selgitustööd nii loomaomanike kui linnaametnike seas, kes oma vastutusalas olevatest probleemidest ja nende tänapäevastest lahendustest ei paista midagi teadvat.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) toetub oma, tänavaloomade olukorra parandamiseks mõeldud projektides, eelkõige Euroopas levinud kogemusele, mitte ei leiuta jalgratast ega jaga iganenud teadmisi ja seisukohti, mis steriliseerimist ja kastreerimist sandistamiseks peavad.

Mis puutub steriliseerimise kallidusse, siis paistab hr Tuppits olevat unustanud, et varjupaigal on kohustus loomi hoida, toita, hooldada ja veterinaarabi osutada vähemalt 14 päeva enne hukkamist, mis on kokkuvõttes vägagi kulukas ning mille linn maksab kinni just nimelt maksumaksja raha eest.

Õnneks ei jaga kogu Tallinna linnavalitsus keskkonnaameti juhataja seisukohti, vaid on juba oma (rahalise) toetuse andnud näiteks MTÜ-le PETS, mis samuti tegeleb kodutute loomade abistamisega.

ELSil on olemas ka abilinnapea hr Jüri Ratase lubadus alustada lähitulevikus dialoogi, mille tulemusena loodame koos linnaga hulkuvate loomade probleemi leevendada ja seda humaansemal viisil kui loomade massiline püüdmine ning hukkamine.

Tänavaloomade arvukus on väga valus probleem, mis ikka ja jälle kirgi üles kütab. Siiski ei tohi unustada, et tänavalooma taga on inimene, kes ta hüljanud on ning tänavaelu ei ole looma vaba valik.

Looma hülgamine on loomavaenulik tegu. Tänavaloomade arvu vähendamine ja sellel eesmärgil ennetavate abinõude kasutuselevõtmine kuulub loomasõbralike tegude hulka.

Haabersti Vetkeskuse loomaarsti Julia Sorokina hinnangul on steriliseerimine/kastreerimine parim lahendus loomade järglaste ärahoidmiseks.

Hormoonpreparaatide kasutamine (ka opereerimata jätmine) võivad tekitada kassidel lõpuks emakapõletiku, samuti piimanäärmete kasvajaid.

Opereeritud loomad muutuvad pealegi ka kodusemaks ja ei hulgu ringi, mis omakorda vähendab võimalust, et loom sattub tänavale või õnnetustesse.

Sorokina soovitab loomaomanikel, kes tõuaretusega ei tegele, igal juhul loom steriliseerida või kastreerida.

Kairi Sepp, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige