Rutja rahvas tahab ennetada polügooni rajamist
31.08.2007 22:12
Kadri Haavajõe, reporter
Katrin Kuljus, toimetaja
Kaitseministeerium plaanib rajada merele avatud polügooni, üheks võimalikuks asukohaks on Rutja. Külaelanikud on polügooni vastu ja püüavad Rutja kasuks otsustamist vältida. |
| |
|
 |
Eisma küla elanik Laur Kaljuvee Rutja rannas
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja |
|
|
| Suurtükiväegrupi, õhutõrjedivisjoni ning mereväe tarbeks loodava merele avatud polügooni ühe võimaliku asukohana seitsmest võimalikust näeb kaitseministeerium ka Rutjat, kirjutab Virumaa Teataja. Kui Rutja külla tuleks polügoon, siis mõjutaks see elu lisaks Rutjale ka Karepa ja Eisma külades. Külarahval on informatsiooni polügooni kohta vaid nii palju, kui seda 18. augusti Päevalehe artiklist «Merele avatud polügooni peamine asukohakandidaat on küla Lääne-Virumaal» lugeda sai.
Sel nädalavahetusel plaanivad MTÜ Karepa Selts ja MTÜ Eisma Külaselts koostada pöördumise Vihula vallavalitsusele ja kaitseministeeriumile ning alustada allkirjade kogumist polügooni Rutjale rajamise vastu.
Mais alustatud arendusprogrammi keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi koostaja, keskkonnaekspert Andres Tõnisson kinnitas, et kuigi ajakirjandusest on Rutja läbi käinud kui kõige tõenäolisem variant, siis on see ennatlik. Ka kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja asetäitja kohusetäitja Nele Loorents rääkis, et hetkel toimub alles arendusprogrammi KSH programmi avalik väljapanek ning alles selle dokumendi kinnistamise järgselt leitakse keskkonnaministeeriumi poolt ekspert, kes hakkab võimalikke asukohti hindama.
Tõnissoni sõnul on programmis välja pakutud vaid võimalikud kohad ja neid võib veelgi lisanduda: Lääne-Eesti langeb tema sõnul kaitselade tõttu ära, Ida-Virumaal oleks nn vaba ala Narvast Kundani, kuid sinna takistavad polügooni rajamist mitmed logistilised küsimused.
Eisma küla elanik Laur Kaljuvee on võtnud oma südameasjaks kohalikke elanikke võimalikust polügooni-ohust teavitada. «Minu eesmärk on võimalikult varases staadiumis protsessi sekkuda – enne kui on hilja,» rääkis Laur Kaljuvee.
«Maksumaksjana oleksin nõus pigem rohkem maksu maksma, et kaitseväelased käiksid harjutamas Soomes. Minul ei ole midagi kaitseväe oskuste paranemise vastu, aga kas see tulemus, mis annavad kaks nädalat õppuseid kaitseväele, on suurem kui kohalike elanike elu? Arvan, et mitte,» rääkis Kaljuvee ja viitas ka sellele, et loodava polügooni tsoon häiriks laevaliiklust ning pärsiks väikesadamate arengut ja mõjutaks kalapüüki.
Ka Eisma Külaseltsi juhatuse liige Tiina Uutma leiab, et ajaloolisse kalurikülla ja suvitusrajooni polügooni rajamine ei tuleks kõne allagi. «Juba praegu härib nii inimesi kui loomi kaitseliitlaste paugutamine Rutja lennuväljal, mis siis veel saab, kui tuleb polügoon,» on ta murelik.
Keskkonnaekspert Andres Tõnisson lisas, et isegi kui Rutja on parim variant, ei tähenda see automaatselt, et polügoon sinna ka rajatakse. «Visiooni võib hinnata. Kuid ilma maa omaniku loata pole kellelgi õigus seal tulistama hakata.»
Tõnissoni kinnitusel on Kaitsevägi teatanud, et polügooni kasutataks reaalselt umbes kaks nädalat aastas. |
