|
Kuigi laenukasv on veidi järele andnud, püsib inflatsioon ja jooksevkonto
puudujääk endiselt kõrge, vahendas SEB Ühispank.
Samas on ülevaate järgi näha märke, et majandustsükli tipphetk on seljataha
jäämas.
«2007. aasta esimesel poolel ei ole Balti riikide majanduse seis oluliselt
muutunud. SKP kasv on aeglustunud vaid Eestis. Erasektori ülimalt kiire
laenukasv on hakanud taltuma kõigis kolmes riigis. Eestis ja Lätis on see seotud
esimeste märkidega kinnisvaraturu nõrgenemisest.»
«Inflatsioonisurved on isegi suurenenud, mistõttu prognoosib SEB tänavu
kõikides Balti riikides seniarvatust kõrgemat inflatsiooni, mis Eestis ulatub 5
protsendini,» rõhutas pank ülevaates.
2008. aastal takistavad Eesti inflatsiooni vähenemist kavandatavad
aktsiisimaksude tõusud.
SEB teatas, et ootab Eesti majanduskasvuks tänavu 8 protsenti, mis 2009.
aastaks taandub 6,5 protsendile, kasvu aeglustumist on oodata ka Lätis ja
Leedus. Seega liiguvad kõik kolm riiki lähemale oma sobivale majanduse
kasvutempole ehk 6-7 protsendile. Samas on Balti riikide majanduskasv olnud
viimastel aastatel väga kiire, mille tõttu on majandustes süvenenud ka
tasakaalustamatused.
Lätis ja Eestis on näha selgeid ülekuumenemise märke, mida ei saa seni samal
määral öelda Leedu kohta. Balti riikide eratarbimist toetab kiire palgakasv,
madalad reaalintressid ning Eestis ja Leedus tulumaksu alandamine.
Viimasel ajal on SEB prognoosinud Balti riikide majandustele pehmet
maandumist. Eelmisel kevadel rõhutas pank mitmes ülevaates, et see eeldab
kiire laenukasvu taltumist ning Eestis ka eelarvepoliitika kitsendamist.
Kuna Balti keskpankade võimalused majanduse jahutamiseks on piiratud
fikseeritud vahetuskursisüsteemide tõttu, mängivad kommertspangad olulist rolli
krediidikasvu suunamisel.
Maailma majanduskasv langeb möödunud aasta 5,4 protsendilt 2009. aastaks 4,7
protsendile, kuid siiski jääb viimaste nädalate laenuturu tagasilöögi mõju
pikemas perspektiivis tagasihoidlikuks.
Kuigi nii USAs kui Euroopas on keskpangad pakkunud hättasattunud
kommertspankadele lühiajalist likviidsusabi, jääb nende intressipoliitika
eeloleval aastal siiski erinevaks.
USA keskpank langetab veel sel sügisel oma baasintressi 75 baaspunkti võrra,
kevadel järgnevad sellele kaks 25-baaspunktilist intressikärbet ning 2008. aasta
suvel on USA rahapoliitiline intress jõudnud seega tagasi oma 2004. aasta alguse
tasemeni ehk 4 protsendini.
USA majanduskasv ulatub tänavu vaid kahe protsendini ning eluasemeturu
taastumine võtab aega. Euroopa Keskpank tõstab aga jätkuvast inflatsioonisurvest
tõugatuna oma juhtintressi septembris 4,25 protsendini, kuhu see jääb siis ka
2008. aasta lõpuni. Euroala majanduskasvu toetab Saksamaa.
Pikalt kestnud kasvuperiood on viimas inflatsioonisurvete kasvamisele
Põhjamaades ja Balti riikides, aga ka Ühendkuningriigis, Hiinas ja
mujal. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24.ee |
