Kallaste linnavolikogu esimees Leonti Kromonov tugines juunis peetud voliko-gu istungil linnakesele rööpnime Krasnõje Gorõ taotluse esitamisel ajalooarhiivi materjalidele ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni täitmisele.

Asja arutades ei võtnud volikogu arvesse kahe liikme ettepanekut selgitada enne rööpnime taotlemist välja kohalike elanike arvamus ega linnasekretäri märkust, et kohanimeseaduse järgi pole Kallastel rööpnime võtmine võimalik.

Viie poolt- ja kahe vastuhäälega läkski regionaalministrile teele taotlus linnakesele rööpnime saamiseks, millele nüüd on tulnud eitav vastus.

«Kallaste linnavolikogu taotlust ei olnud võimalik rahuldada,» ütles regionaalminister Jaan Õunapuu. Ta selgitas, et Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse mõttes on Kallaste linn haldusüksus. Kohanimeseaduse järgi pole haldusüksusele võimalik panna teist nime, see tähendab lisaks põhinimele ka rööpnime.

Õunapuu lisas, et kohanime Krasnõje Gorõ kasutamine ametliku rööpnimena oleks kehtivate õigusaktide raames võimalik juhul, kui Kallaste oleks vallasisene linn ega oleks käsitletav haldusüksusena.

«Minu arvates on sel teemal võimalik diskuteerida,» väitis Leonti Kromonov. «Euroopa Komisjon on Eestile teinud rahvusvähemuste teemal märkusi ja neist lähtuvalt saame rööpnime taotlemise asja edasi ajada.»

Krasnõje Gorõks on Kallastet nimetatud seal asuva punase liivakivipaljandi järgi. «Tsaariaegsetes dokumentides kannab meie linn Krasnõje Gorõ nime,» kinnitas Kromonov.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: