«Tundsin, et veresuhkur on madal, ja kuna mul midagi magusat kotis ei olnud, läksin sinna šokolaadi ostma,» meenutas Luik.

Suur oli aga Luige üllatus, kui turvanaine Ere Püüding ta tee tõkestas ning teatas, et nende poes koeraga ei käida. Liiati koeraga, kel pole suukorvi peas.

Tegelikult ei tohigi Donnal, kes on Pärnu ainuke juhtkoer, korvi peas olla, sest tema tööülesanne on üles korjata kõik perenaisel kogemata käest pudenenud asjad.

Luik selgitas turvanaisele, et on selles Säästumarketis ennegi sisseoste teinud ja siiani pole talle takistusi tehtud.

«Soovitasin tal poe juhatajale helistada, sest olin kindel, et juhataja lubab,» sõnas ta.

Kuniks turvanaine telefoniseanssi pidas, oli Luik jõudnud lettide vahele ja šokolaaditahvli välja valinud. Selles aitas teda kaasas olnud tuttav tütarlaps. Magusat tal siiski osta ei õnnestunud.

Luige väitel haaras turvanaine tal küünarnukist, talutas ukseni ja lükkas tänavale.

«Tõsiselt alandav oli see, et pood oli rahvast täis ja mind visati sealt välja nagu mõnda ülipurjus alkohoolikut,» ei varjanud Luik nördimust.

Püüding eitab väljaviskamist, kinnitades Pärnu Postimehele, et Luik lahkus ise kauplusest pärast seda, kui talle oli viisakalt teatatud, et suukorvita koer häirib teisi poesviibijaid. Ta eitab ka füüsilist kontakti.

Käsu Luik poest eemaldada saanud turvanaine AS Falck Lääne-Eesti turvajuhilt Aivar Lahesaarelt, kes olla öelnud, et loom on loom.

Lahesaare ei eitanud käsu andmist. «Igasugu inimesi on ja ma arvasin, et mingi pahatahtlik inimene nimetab oma suurt hundikoera juhtkoeraks,» põhjendas ta.

Luik, kes suhkruhaiguse tõttu nägemise kaotas, oleks võinud nüüd liiga madala veresuhkru tõttu koomasse langeda.

Õnneks jõudis ta lähedal asuvasse Agape telki, kus talle turgutuseks kommi anti.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: