Taavi Veskimägi kritiseeris teravalt valitsuse eelarvestrateegiat 31.05.2006 18:10 Aivar Reinap, PM online
Res Publica juht Taavi Veskimägi taunib riigi eelarvestrateegia
2007-2010 salajast menetlemist valitsuskoalitsiooni poolt, mis pole
võimaldanud opositsiooniparteidel eelarvedebatis kaasa rääkida.
Foto: PM Online
«Sisulist avalikku debatti seni kõige suuremahulisema riigi
finantsplaani üle ei toimunud, sest mingit sisulist infot välja ei
antud,» tõdes endine rahandusminister Veskimägi. «Valitsus eelistas
rääkida peamiselt loosungite tasemel ja ilma numbriteta. See näitab, et
koalitsioon ei olnud ka ise oma eelistustes kindel ja valmis neid
põhjendama.»
Veskimägi sõnul tuleneb eelarvestrateegiast, et
haridus, turvalisus ja tervishoid valitsuse prioriteedid ei ole, sest
nende mahud kasvavad 2007. aastal keskmisest eelarvekasvust aeglasemalt.
«See ei ole kindlasti tulevikku vaatav lähenemine,» arvas Veskimägi.
«Strateegia näitab ka seda, et valitsuse sõnad ja teod ei haaku.»
Veskimägi viitab koalitsioonipoliitikute seisukohtadele, et
sisejulgeolek on oluline, kuid eelarvest seda välja ei loe, sest
avaliku korra ja julgeoleku osakaal kogueelarvest kahaneb igal aastal.
«Samuti on sisejulgeoleku valdkonna eelarvekasv keskmisest kasvudest
kordi madalam ning näiteks 2009. aastal lausa negatiivne,» märkis
Veskimägi.
Veskimägi viitab ka õpetajate palkadele, mille
kasvuks on planeeritud järgmisel aastal 178,3 krooni ehk ligi kaheksa
protsenti, mis on aeglasem kui oodatav keskmise palga kasv 10,4
protsendiline kasv.
Eelarvemahu 18-protsendiline kasv
näitab Veskimäe sõnul samas selgelt, et euro kasutuselevõtu eesmärki
valitsus tõsiselt ei võta.
«Pigem eelistatakse valimiste eel minna kulutamise teed,» märgib
Veskimägi. «Sellises mahus riigi kulutuste kasv ning uute projektide
algatamine aga tähendab ilmselt ka uusi hinnatõuse niigi piiri peal
toimival ja töökäte puuduses vaevleval ehitus- ja teedeehitusturul.»
Veskimägi viitab ka ohule, et eelarves kavandatud kulutuste korrektseks
teenindamiseks tuleb juba 2008. aastast kaasata täiendavaid
võõrvahendeid. «See saab tähendada ainult laenuvõtmist ja eemaldumist
senisest konservatiivsest eelarvepoliitikast,» märkis Veskimägi.
Valitsus kinnitas tänasel istungil riigi eelarvestrateegia aastateks
2007 kuni 2010 kogumahus 335 miljardit krooni, millest ligi 49
miljardit moodustavad välisvahendid. Eelarvestrateegia üldeesmärgiks on
tagada Eesti kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud
jätkusuutlik majanduslik areng, rõhutas valitsus.