| Eesti Pangas toimunud seminaril peetud ettekandes «Euroga või eurota: Eesti aastal 2010» ütles Lipstok, et Eesti jaoks problemaatilise inflatsioonikriteeriumi täitmine on reaalne just järgmise aasta kevad-suveks. Sellist tärminit on prognoosinud Euroopa Komisjon, Eesti rahandusministeerium ja Eesti Pank. «Positiivne otsus 2007. aasta suvel lubaks meil ühisraha käibele võtta 1. jaanuarist 2008,» ütles Lipstok. Tema sõnul ei tohiks senise majanduspoliitika jätkumisel tekitada euro kasutuselevõtu edasilükkumine 2007. aastalt 2008. aastale majanduses tagasilööke. Euro viibimine tähendab eelkõige seda, et Eesti majanduse haavatavus on suurem, kui see oleks europiirkonna liikmena. Euro pikaajalise edasilükkumine korral on riskid suuremad. «Pikaajaline edasilükkumine tähendab viie aasta kokkuvõttes juba kümme protsendipunkti väiksemat majanduskasvu. Investeeringutes annaksid tunda kõrgenenud riskipreemiad, mis vähendaksid kapitalimahutusi viie aasta jooksul kokku ligi 70 protsendipunkti võrra,» näitlikustas keskpanga president. Eurokõlbulikkuse saavutamiseks 2007. aasta kevadsuveks on Lipstoki sõnul vaja jätkata senist majanduspoliitilist joont ja ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks. Muu hulgas on eriti oluline, et eelarve ülejääk oleks sama suur kui eelmisel aastal. «Samuti ei tohi eelmise aasta ülejääki suunata täiendavalt riigi niigi kiiresti kasvava sisenõudluse suurendamiseks,» märkis ta. Eesti Panga presidendi kinnitusel on euro kasutuselevõtt lahutamatuks osaks Eesti majandus- ja finantspoliitilisest turvalisusest, kuna see ühendab meid Euroopa Liidu rahasüsteemiga. Lipstok rõhutas, et Euroopa ühisraha kasutuselevõtmine vähendab rahasse puutuvaid riske. Riskide vähenemisega kaasnev usalduse tõus mõjutab otseselt Eesti intressitaset aga ka Eestisse tulevat investeeringute ja seeläbi uute töökohtade hulka. Eesti krooni 14. aastapäevale pühendatud seminaril peetud kõne on täies mahus Eesti Panga kodulehel http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/koned/. Toimetas Mari Kamps, PM online |