Samasugused Euroopa Parlamendi «antennid» tegutsevad kõigis liikmesriikides, tihendamaks sidet kodanike ja parlamendi vahel, mis on ainus otse kodanike poolt valitav Euroopa Liidu institutsioon.

Eesti infobüroo perenaine on pikaajalise euroteavitamise kogemusega Mare Haab. Tema sõnul on siinse esinduse tegevus nii teabe edastamine Tallinnast Brüsselisse ja Strasbourgi kui ka vastupidi – Euroopa info toomine Eestisse.

Koostöö korraldamine

«Meie teeme Euroopa Parlamendi ametkonnale ülevaateid selle kohta, mida Riigikogu teeb, samuti sellest, millised on Eestis parasjagu olulisemad poliitilised teemad ja millest räägib meedia,» selgitas Haab.

Samasuguseid ülevaateid annavad ka teised bürood ja nn keskmaja koondab need tervikmaterjalideks europarlamendi liikmeile ja poliitilistele nõunikele.

Tähtis lõik infobüroo töös on erinevate kodanikuühenduste ja huvigruppidega koostöö korraldamine, sest Euroopa Liidu tasandil tehtavad otsused räägitakse läbi nendega, keda asi puudutab. Kontaktide vahendamine ja logistiliste probleemide lahendamine on ka Eesti kontoris üks mahukamaid tegemisi.

Kõige kodanikulähedasemaks tööks on aga vastamine kõikvõimalikele infopäringutele, mida esitavad nii asutused kui tavakodanikud.

«Kõik, kes soovivad Euroopa Parlamendi töös olevatest asjadest infot, peavad seda ka saama,» rääkis infobüroo perenaine.

«Püüame vastata kas kohe või otsime küsitud info oma kanalite kaudu üles ja edastame küsijale ja seda muidugi eesti keeles,» lubas Haab.

Infobüroo perenaise sõnul on seni käidud küsimas enamasti Euroopa Liidu kui säärase kohta – millised on projektide rahastamisvõimalused, kuidas taotleda eurotoetusi jne.

«Päris palju on inimesed pöördunud aga õig-lust otsides – need, kes on kas mingite reformide käigus kannatanud või on kohalik omavalitsus neile liiga teinud, uurivad, kas on võimalik Euroopast kaitset saada,» ütles Haab.

Eurovalimiste ootus

Viimasel ajal on infobüroosse pöördutud eelkõige parlamendivalimiste teemal, osa on olnud Euroopa Liidu teiste riikide kodanikud, kes on uurinud, kuidas Eestis saaks valida.

Haab ennustas, et nüüd, kui ka Eesti valib 13. juunil kuus esindajat Brüsselisse, kasvab ka siinsete inimeste huvi europarlamendi vastu.

Infobüroos on saadaval mitmes keeles trükised ja DVDd, mis tutvustavad laienenud Euroopa Liidu parlamendi tööd, ettevalmistatavat Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepingut, ombudsmani tegevust ja muud.

Palju eestikeelset infot Euroopa Parlamendi kohta leidub ka koduleheküljel http://www.europarl.eu.int/, kuigi kõiki alajaotusi pole veel jõutud tõlkida.

Europarlament

Euroopa Parlament on Euroopa rahvaste demokraatlik esindus, mille liikmed valitakse viie aasta tagant.

Euroopa Parlamendis, mis mõjutab liidu seaduste ja eelarve koostamist, on edaspidi kuus saadikut Eestist. Kokku on laienenud parlamendis 732 liiget.

Europarlamendi istungjärkudel jagunevad liikmed rühmadesse vastavalt erakondlikule kuuluvusele, mitte riikide järgi. Parlamendiliikmed peavad oma töös olema sõltumatud riigist, esindades eelkõige enda poolt hääletanuid ja oma poliitilist rühmitust.

Euroopa Parlament töötab ajaloolistel põhjustel nii Strasbourgis kui Brüsselis.

Allikas: www.euroinfo.ee.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0