Postimees TEADE Euroopa Parlamendi valimine (69) < 31.mai 2004 >
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam Töötajad Postimehe lugejad Uut Postimehes
Kuva ainult paberlehe uudised
> Esileht
> Rubriigid
> Arter
> Tartu Postimees
> Pärnu Postimees
> Sakala
> Virumaa Teataja
> Meelelahutus
> Huumor
> Vaba aeg
> Telefoniraamat
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Gallup
Kas riik peaks Lilleküla staadioni valmimise nimel kiirelt õla alla panema? (1063)
Jah, see oleks kindlasti vajalik
 66.32%
Ei, see pole riigi probleem
 29.07%
Ei oska öelda
 4.61%
Vajuta siia
Lugeja soovitab
>>   Täna
>>   Sel nädalal
>>   Sel kuul

Eilne loetavuse TOP \"\"
Erki Nool võitis Götzises teivashüppe (22)
Erki Nool jäi Götzises neljandaks (22)
Eesti viigistas Taaniga (54)
Saudi terrorirakuke tappis itaallase, rootslase ja jaapanlase (17)
Nool ebaõnnestus tõkkejooksus (19)

 >>
Kuu TOP50

Viited
uno.ee
Elektrikatkestused
Postimees Reisid
Miksike
Kuula Kuku raadiot
OK Jutukas
Kultuuripidur
CV Keskus
1182.ee
Saada vihje

 
 Esileht > Siseuudised 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

 
Jahtkapten Margus Zahharov ja tema tütrest abiline Helen Ormus viivad messi ajal kõiki soovijaid oma rendijahiga St.Iv merele purjetamisega tutvust tegema ja tuult nuusutama.
Vihmatõvest pääsenud meremess pakub päikest
29.05.2004 00:01
Küllike Rooväli, reporter


Kommenteeri
| Loe kommentaare

Kui suur kollane tõstuk Pirital messiväravasse jõuab, peab minister Meelis Atonen alles avakõnet. Tõstuk jääb õnnetult seisma, pirakas alumiiniumpaat inimeste peade kohal käppade otsas, ja ootab, kuni minister lõpetab.

Peale kärsitu tõstuki ootab ministri tervituse lõppu ka tema roosas jopis pisitütar, kes seerib uudishimulikult asfaltplatsile välja pandud paatide vahel ja ootab, kuna isa kukile tagasi saab ronida.

Veel pool tundi varem kuulas ministritütar koos isaga veemotospordi veterani Lembit Aaslav-Kaasiku seletusi, vaatas ka uued võistluspaadid üle. «Kakssada tuhat, keskmise auto hind,» vastas Aaslav-Kaasik ministri küsimusele, palju läks maksma vormel-5 klassi võistluspaat, mida ta pool aastat kodus kuuris ehitas.

Pärast mahtus pojale võistlemiseks tehtud paat sentimeetri pealt uksest välja. Kui poleks mahtunud, tulnuks seina auk teha, nagu kunagi ammu juhtus.

Allveelaev päästab tulest

Rahvast lõbustav kapten Raimo Aas mainib, et seekord teeb meremess ilma – pärast kolme järjestikust tormi- ja vihmamessi on messikorraldajad asunud toetama Kuku Raadio ilmateadet ja päike ongi justkui tellimise peale Piritale saabunud. Ja koos päiksega hakkab juba peagi pärast avamist ka hulgi rahvast tulema – olgugi, et tööpäev.

Erepunane tundmatu objekt seisab paadisilla ääres ja põrnitseb oma pilusilmadega uudistajaid, meenutades kujult prisket kollast allveelaeva.

Uhkete luikvalgete luksuskaatrite vahele tekkinud munakujuline suletud luukidega asjandus hakkab järsku vett purskama – seda niriseb kõikjale kerepinnale. Lähedal jalutav noormees tõmbub igaks juhuks eemale.

Tegu pole siiski ohtliku aparaadiga, vaid Revali merekooli Norrast toodud naftatankeri veekindla päästepaadiga. Paadi sees on Roman Verigin, kes pani tööle veepumba, mis kaitseb paati laevatulekahju korral leekide eest.

Agur Sakkarias aga seletab, et sellise paadiga päästab end tankeri või puurtorni meeskond uppumisest või tulesurmast.

Meeskond kinnitatakse õnnetuse puhul rihmadega ja paat vupsab laevaahtris olevalt liugteelt alla, kus sukeldub vette. Isegi kui meri põleb, kastab paat end niipalju, et ei sütti. Sakkariase sõnul riputab Revali merekool paadi spetsiaalse kraana noka otsa ja hakkab oma Kopli õppebaasis peagi tankerimeestele päästeõpet jagama.

Naised eraldi jahile

Kui tankerimehi pole ilmselt messil kuigi palju, siis tavainimesi tahavad paljud koolitada-õpetada. Maremarki sukeldumisklubi pakub võimalust õppida vee all hakkama saama, tuntud purjetaja Alar Volmer aga pakub täiskasvanutele purjetamiskursusi.

«Tihti pelgavad inimesed just seepärast jahiga sõitma minna, et ei tunne oskussõnu ega tea elementaarseid mereasju,» seletab Volmer. «Me teeme 15 tunniga selgeks, mis on ahter-vöör, vasak ja parem halss ja milliste sussidega tohib jahitekil käia.» Volmer räägib, et pakub kurust ka naistele, kes pelgavad tihti meestega koos purjetama tulla.

«Alul võib seltskonnaga tulla ja pärast omapäi jätkata, sest pisik jääb külge,» hoiatab Volmer. Ta teab, et mootorpaadimees tahab kütusehinnale mõeldes alati rutem sadamasse jõuda, paadunud purjetaja aga vastupidi, kauem merel loksuda.

Lapsed tahavad vette

Mootorpaadimehed ei kiirusta täna aga sugugi kohe sadamasse. Kaarel Paakspuu keerutab oma isa firma Bell-Boats OÜ Paldiski paadivabrikus valmistatud plastpaadiga Pakri 480 tükk aega lahel ringi ja näitab, et Eestis tehtud alus on sama hea kui Soome analoogid. Vaid hind olla «kahjuks» odavam.

Kui Paakspuu paadiga vee peale kaheksaid joonistab, hoiab proovisõidule tulnud MTÜ Noorte Mereklubi noorsootöötaja Katrin Mellis igaks juhuks kõvasti kinni.

Ka mereklubi rahvas, kes kattub suuresti Tallinna Veemotoklubi omaga, on oma paraadkaatri välja toonud – selleks suveks on Laoküla merelaagri tarbeks üles vuntsitud Emajõelt toodud kaater Progress.

Laagrivahetused on juba peaaegu täis, sest merehuvilisi lapsi paistab olema küllaga. Saab ju Laokülas hommikust õhtuni vees «liguneda» – olgu siis niisama ujudes ehk purjeka, paadi või purilauaga. Ja ankeetküsitlusele vastasid Laoküla lapsed mullu, et saavad liiga vähe ujuda...

Vähe pole tänavu messil ka meresõiduvarustust – silma torkavad värvikirevad, paadi järel veetavad rõngad ja banaanid, millega, muide, ka Revali merekooli kiirpaat kaks päeva kõiki soovijaid sõidutab.

Terhi kaatrite väljapaneku kõrval seisev Bike & Boat Worldi paadimüüja Olle Uussaar pakub neid igale paadiomanikule, nagu ka veesuuski ja -laudu.

OÜ Matarol mäned˛er Ero Kurjama ja tema vend Kristo Kurjama pakuvad miljoniliste Itaalia luksuskaatrite ostjaile aga boonusena kaasa BMW katusega motorollerit.

Kes kaatrisse sisse tahab kiigata, peab tavaliselt jalatsid ära võtma. Kurjamad pakuvad aga kundedele kingade otsa siniste haigla-kilesusside ehtsast nahast luksvariante.

Puhuks, kui merekaru või maarott ära eksib, pakub Waypointi müüja Lauri Leivo pikka rida GPS-asukohamäärajaid. Enamik neist töötab lisaks merekaartidele ka koos Regio uue digitaalse Eesti kaardiga, näidates asukohta meetri täpsusega.

Tark aparaat jätab meelde läbitud teekonna, kuid võib tagasiteed näidata ka linnulennult. Selle aparaadiga leiab Leivo hinnangul iga messiline kodutee üles.


Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
HindaHinda 
Hinne: 3.67
Hinda


Loe ka teisi uudiseid | Kommenteeri

Kõige rohkem kommenteeritud artiklid teemast Siseuudised
Tallinnas otsustati korvpalli EMi finaalturniiri korraldajad
Suvepirogov
Waldorfkooli lapsed panid püsti paviljoni
Fotonäitus kaduvast isikupärast
 
PostimeesInfopluss

Postimees Online
Ava uudistetasku  
17:51
Leivo tahab päästetöötajate palka tõsta (36)
17:29
Arafat on valmis Sharoniga Lähis-Ida rahuplaani arutama (2)
17:16
Regionaalminister esitab Viljandi maavanema kandidaadiks Kalle Küttise (13)
17:13
Noormees võitis Olympic Casinos 1,56 miljonit krooni (34)
17:00
Mölderi advokaat kritiseerib kohtuotsust (14)
16:49
Eesti ei kinnita geneetiliselt muundatud maisi müügiluba (23)
16:34
Ikla piiripunktis suri veokijuht (17)
16:27
Gotland plaanib täielikku loobumist fossiilenergiast (10)
16:11
Fotod: Kraftwerki kontserdil Tallinnas käis ligi 3500 inimest (14)
16:06
Harjumaa Liinid alandab kuukaardi hinda viiendiku võrra (7)
15:38
Eesti etnofilm võitis Moskva festivalil debüüdipreemia (7)
15:34
Kohus kuulutas välja Rakvere Viljasalve pankroti (8)
14:35
Brussels Airlines plaanib Tallinna-Brüsseli lennuliini (14)
14:18
Austrias Hinterbrühli grottides hukkus viis turisti
14:15
Tartu Ülikooli botaanikaaeda hakkab kütma päikesepatarei (6)
>> Vanemad uudised

 

   
   
©2002-2003 Postimees Abiinfo kood Codewiser, disain OKIA