| |
|
 |
Jahtkapten Margus Zahharov ja tema tütrest abiline Helen Ormus viivad messi ajal kõiki soovijaid oma rendijahiga St.Iv merele purjetamisega tutvust tegema ja tuult nuusutama. |
 |
Vihmatõvest pääsenud meremess pakub päikest
29.05.2004 00:01
Küllike Rooväli, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kui suur kollane tõstuk Pirital messiväravasse jõuab, peab minister Meelis Atonen alles avakõnet. Tõstuk jääb õnnetult seisma, pirakas alumiiniumpaat inimeste peade kohal käppade otsas, ja ootab, kuni minister lõpetab.
Peale kärsitu tõstuki ootab ministri tervituse lõppu ka tema roosas jopis pisitütar, kes seerib uudishimulikult asfaltplatsile välja pandud paatide vahel ja ootab, kuna isa kukile tagasi saab ronida. Veel pool tundi varem kuulas ministritütar koos isaga veemotospordi veterani Lembit Aaslav-Kaasiku seletusi, vaatas ka uued võistluspaadid üle. «Kakssada tuhat, keskmise auto hind,» vastas Aaslav-Kaasik ministri küsimusele, palju läks maksma vormel-5 klassi võistluspaat, mida ta pool aastat kodus kuuris ehitas. Pärast mahtus pojale võistlemiseks tehtud paat sentimeetri pealt uksest välja. Kui poleks mahtunud, tulnuks seina auk teha, nagu kunagi ammu juhtus. Allveelaev päästab tulest Rahvast lõbustav kapten Raimo Aas mainib, et seekord teeb meremess ilma – pärast kolme järjestikust tormi- ja vihmamessi on messikorraldajad asunud toetama Kuku Raadio ilmateadet ja päike ongi justkui tellimise peale Piritale saabunud. Ja koos päiksega hakkab juba peagi pärast avamist ka hulgi rahvast tulema – olgugi, et tööpäev. Erepunane tundmatu objekt seisab paadisilla ääres ja põrnitseb oma pilusilmadega uudistajaid, meenutades kujult prisket kollast allveelaeva. Uhkete luikvalgete luksuskaatrite vahele tekkinud munakujuline suletud luukidega asjandus hakkab järsku vett purskama – seda niriseb kõikjale kerepinnale. Lähedal jalutav noormees tõmbub igaks juhuks eemale. Tegu pole siiski ohtliku aparaadiga, vaid Revali merekooli Norrast toodud naftatankeri veekindla päästepaadiga. Paadi sees on Roman Verigin, kes pani tööle veepumba, mis kaitseb paati laevatulekahju korral leekide eest. Agur Sakkarias aga seletab, et sellise paadiga päästab end tankeri või puurtorni meeskond uppumisest või tulesurmast. Meeskond kinnitatakse õnnetuse puhul rihmadega ja paat vupsab laevaahtris olevalt liugteelt alla, kus sukeldub vette. Isegi kui meri põleb, kastab paat end niipalju, et ei sütti. Sakkariase sõnul riputab Revali merekool paadi spetsiaalse kraana noka otsa ja hakkab oma Kopli õppebaasis peagi tankerimeestele päästeõpet jagama. Naised eraldi jahile Kui tankerimehi pole ilmselt messil kuigi palju, siis tavainimesi tahavad paljud koolitada-õpetada. Maremarki sukeldumisklubi pakub võimalust õppida vee all hakkama saama, tuntud purjetaja Alar Volmer aga pakub täiskasvanutele purjetamiskursusi. «Tihti pelgavad inimesed just seepärast jahiga sõitma minna, et ei tunne oskussõnu ega tea elementaarseid mereasju,» seletab Volmer. «Me teeme 15 tunniga selgeks, mis on ahter-vöör, vasak ja parem halss ja milliste sussidega tohib jahitekil käia.» Volmer räägib, et pakub kurust ka naistele, kes pelgavad tihti meestega koos purjetama tulla. «Alul võib seltskonnaga tulla ja pärast omapäi jätkata, sest pisik jääb külge,» hoiatab Volmer. Ta teab, et mootorpaadimees tahab kütusehinnale mõeldes alati rutem sadamasse jõuda, paadunud purjetaja aga vastupidi, kauem merel loksuda. Lapsed tahavad vette Mootorpaadimehed ei kiirusta täna aga sugugi kohe sadamasse. Kaarel Paakspuu keerutab oma isa firma Bell-Boats OÜ Paldiski paadivabrikus valmistatud plastpaadiga Pakri 480 tükk aega lahel ringi ja näitab, et Eestis tehtud alus on sama hea kui Soome analoogid. Vaid hind olla «kahjuks» odavam. Kui Paakspuu paadiga vee peale kaheksaid joonistab, hoiab proovisõidule tulnud MTÜ Noorte Mereklubi noorsootöötaja Katrin Mellis igaks juhuks kõvasti kinni. Ka mereklubi rahvas, kes kattub suuresti Tallinna Veemotoklubi omaga, on oma paraadkaatri välja toonud – selleks suveks on Laoküla merelaagri tarbeks üles vuntsitud Emajõelt toodud kaater Progress. Laagrivahetused on juba peaaegu täis, sest merehuvilisi lapsi paistab olema küllaga. Saab ju Laokülas hommikust õhtuni vees «liguneda» – olgu siis niisama ujudes ehk purjeka, paadi või purilauaga. Ja ankeetküsitlusele vastasid Laoküla lapsed mullu, et saavad liiga vähe ujuda... Vähe pole tänavu messil ka meresõiduvarustust – silma torkavad värvikirevad, paadi järel veetavad rõngad ja banaanid, millega, muide, ka Revali merekooli kiirpaat kaks päeva kõiki soovijaid sõidutab. Terhi kaatrite väljapaneku kõrval seisev Bike & Boat Worldi paadimüüja Olle Uussaar pakub neid igale paadiomanikule, nagu ka veesuuski ja -laudu. OÜ Matarol mäned˛er Ero Kurjama ja tema vend Kristo Kurjama pakuvad miljoniliste Itaalia luksuskaatrite ostjaile aga boonusena kaasa BMW katusega motorollerit. Kes kaatrisse sisse tahab kiigata, peab tavaliselt jalatsid ära võtma. Kurjamad pakuvad aga kundedele kingade otsa siniste haigla-kilesusside ehtsast nahast luksvariante. Puhuks, kui merekaru või maarott ära eksib, pakub Waypointi müüja Lauri Leivo pikka rida GPS-asukohamäärajaid. Enamik neist töötab lisaks merekaartidele ka koos Regio uue digitaalse Eesti kaardiga, näidates asukohta meetri täpsusega. Tark aparaat jätab meelde läbitud teekonna, kuid võib tagasiteed näidata ka linnulennult. Selle aparaadiga leiab Leivo hinnangul iga messiline kodutee üles.
|