| Kuigi Keskkriminaalpolitseis valitseb Pikaro sõnul veidi parem olukord, nimetas ta nõrgaks kriminaalpolitsei ametnikke ja süsteemi tervikuna, samuti jälitus- ja uurimistegevust. «On tekkinud suur veelahe noorte töötajate, kellest paljud plaanivad üldse lahkumist, ja juhtide vahel. On olemas ebapädevate keskastme juhtide kildkond, kes tööd organiseerida ei suuda, kuid ettekandeid oma juhtkondadele teevad vaid positiivseid,» kritiseeris Pikaro. Suurimaks kriminaalpolitsei töö puuduseks peab Pikaro informatsiooni vähesust ning seda, et töötajad ei ole suunatud selle kogumisele. «Kindlasti on väga vähe neid kogenud töötajaid, kes ülekuulamistel üks-ühe vastu kahtlustatavatega suudavad kedagi nö lõhki lüüa.» Ekskriminaalpolitseinik väidab, et ajalugu organiseeritud kuritegevuse aktiivsuse ja osaliselt julmuse ning jultumuse nähtustega on Eestis kordumas; kuid õnneks mitte nii avalikult kui 10-15 aastat tagasi. Pikaro sõnul on põhjusi kindlasti mitmeid, kuid mingil kujul kasutatakse ära selle valdkonnaga tegelevate politseiüksuste nõrkust - noorust, taktikalist nõrkust, ebamõistlikku kaadrivalikut. Nõrgaks peab Pikaro ka prokuratuuri ja esimese astme kohtuid, kuigi seadused on tema hinnangul Eestis tasemel. «Jälitusametnikel on vähe informatsiooni, uurijad on nõrgad ja sageli meenutavad rohkem sekretäre, kes ütlusi lihtsalt üles märgivad. Prokurörid ei suuda eeluurimist juhtida. Selle tulemuseks ongi nõrgad kohtuasjad, kus kohtualused lihtsalt pääsevad,» nentis ta.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
kõik galeriid
