Venemaa viimase aja rünnakud Eesti suunas on jätnud siinsed riigijuhid külmaks. Rahvas leiab aga, et peaksime poliitilises suhtluses olema järeleandlikud ja seadma esikohale majandushuvid idanaabriga.

Järgnev uudislugu «Rahvas: Moskvaga peaks järeleandlikum olema» pidi ilmuma tänase Postimehe paberversioonis kuuendal küljel, mille asemel ilmus reklaam. Eksitus sai võimalikuks Postimehe reklaamiosakonna ja toimetuse ebapiisava koostöö ning halbade juhuste kokkusattumise tõttu. Postimees avaldab ilmumata jäänud külje homses lehes ja palub oma lugejatelt vabandust. (PM)

Samal teemal: Juhtkiri: Vox populi

Vastusevariandiga «Eesti peaks poliitilistes suhetes Venemaaga tegema enam järeleandmisi, seades esikohale majanduslikud huvid» nõustus 47 protsenti 500 küsitletust. Eestlastest arvas nii 34, muude rahvuste esindajatest aga 73 protsenti.

40 protsenti küsitletust leidis, et Eesti peaks olema suhtluses Venemaaga jäigem, isegi kui see kahjustaks Eesti majandushuve. Eestlaste hulgas oli nii arvajaid 55, teiste rahvuste esindajate hulgas 10 protsenti.

Valmis arutama

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) nentis, et kui mõnel riigil on meiega adekvaatseid muresid, siis oleme kindlasti valmis neid arutama. «Praegu ei ole Venemaalt tulnud midagi adekvaatset, mille üle üldse arutada. Ma ei näe kohta, kus teha järeleandmisi!» ütles Paet.

Välisministri sõnul on Venemaa üheks mõjutusvahendiks majandussuhete keeruliseks ajamine. Näiteks Gruusiale kehtestati majandusblokaad, keelatud on Poola liha eksport, vahepeal oli probleeme Norra lõhe ekspordiga.

«Kuulge, kui Venemaa ja Valgevene suhted on olnud kogu aeg suurepärased, siis ometi ei takistanud see Venemaad aastavahetusel Valgevenesse suunduvaid naftakraane kinni keeramast,» tõi Paet värske näite. «See on kinnitus sellele, et eelkõige peab olema endas kindel ja ajama siinseid asju nii nagu tunneme, et meie riigis õige on.»

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond) nentis, et Eestis on kahtlemata väga paljudel ringkondadel Venemaaga seoses majanduslikud huvid mängus, nagu ka neil ringkondadel, kes on meie peamiste erakondade taga.

«Nii Keskerakonna, loomulikult Reformierakonna, aga ka Rahvaliidu seljataga. Kui neil ärigruppidel on võimalus Venemaa põhjatu turu eest võidelda, siis mõjutavad nad ka meie erakondi,» möönis Eesmaa.

Majandussuhted piiratud

«Kui Eesti võtab taktika, et pronkssõduri teemaga nui neljaks edasi ja mitte sammugi tagasi, siis tuleb kindlasti küsida, mida me selle juures kaotame,» kinnitas Eesmaa.

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (Isamaa ja Res Publica Liit) leidis, et kogu temaatika puhul on hoopis olulisem see, et Eesti üldine maine on rahvusvaheliselt löögi alla sattunud.

«Kahjuks või õnneks on meie majandussuhted Venemaaga üsna piiratud,» ütles Mihkelson. «Meie suhted on peamiselt transiidiga seotud ja samal ajal tuleb silmas pidada, et see osa, mis puudutab transiiti, on väga tihedalt seotud Venemaa suure poliitikaga. Siit tuleneb omakorda küsimus, kui heanaaberlik on nende poliitiliste jõudude suhe Eestiga tervikuna.»

Mihkelson leidis, et need 47 protsenti leebema suhtluspoliitika pooldajatest on valinud targa hoiaku, mis ei tähenda oskust Venemaale järeleandmisi teha, vaid rahvas ootab valitsuselt usutavat ja järjepidevat poliitikat.

Muu hulgas soovitas Postimees Emoril inimeste käest küsida, kas Eesti peaks pronkssõduri küsimuses arvesse võtma ka Venemaa reageeringut või mitte?

50 protsenti vastanuist leidis, et peaksime, 43 protsenti leidis, et Eesti ei peaks selles küsimuses Venemaad kuulda võtma.

Taas tuli suur vahe sisse rahvuste lõikes: 60 protsenti eestlastest leidis, et pronkssõduri teemal peaks Eesti kõrvad Venemaa suhtes kurdiks jääma ja peaksime oma asja ajama. 79 protsenti muude rahvuste esindajatest aga leidis, et Venemaa reageering peaks olema meie jaoks väga oluline.