Eilne Postimees kirjutas, kuidas Tõnismäe reaalkooli koduleheküljel kutsub Isamaasõja ordeniga punane plakat õpilasi annetama raha, et ümber matta Teises maailmasõjas hukkunud sõdurid. Samuti reklaamib end koolis Reformierakond, pakkudes õpilastele tasuta lastemaailma külastust ja multifilmiõhtut.

Samal teemal: Oravad ja punatäht trügivad kooliellu (16)

Tallinna linnavalitsuse haridusameti juhataja Andres Pajula, kuidas te neid juhtumeid kommenteerite?

Katse koolis õpilastelt raha koguda on äärmiselt kahetsusväärse juhtum ja selline materjal ei tohiks kooli koduleheküljel mingil juhul olla. Hariduskorralduse teenistus teeb juhtunust oma järeldused, kindlasti küsime kooli direktorilt põhjalikku selgitust.

Selge on see, et kool ei peaks olema poliitpropaganda asutus. See ei välista aga positiivseid algatusi, mille puhul võib kool olla vahendajaks.

Reformierakonna väljapakutud tasuta kinokülastus on sedasorti üritus, mida on ikka tehtud. Küsimus on ehk selles, kas erakonna reklaam sellel nii tugevalt peab taga olema. Kui lastele midagi tasuta korraldatakse, on see igal juhul positiivne. Kui mingit üritust seostada ühe või teise erakonna valimispropagandaga, võib asjast ka teistpidi aru saada. Samas – kus sa ikka lastele seda kinovõimalust pakud? Lapsed ei ole ju valijad. See on kahtlemata kahe otsaga asi.

Kas haridusametil on kogemusi sääraste juhtumitega ka teistes koolides?

Üldiselt suhtuvad lasteasutuste juhid propagandaüritustesse üsna tõrjuvalt ning püüavad neist hoiduda.

Enamasti koolidesse poliitilise varjundiga algatusi lihtsalt sisse ei lasta, üritusi ei korraldata ja reklaami üles panna ei võimaldata. Koolijuhid arvavad üsna üheselt, et kool pole asutus, kus peaks poliitikaga tegelema, nende ülesanne on siiski õppe- ja kasvatustöö.

Kooli juhtkonnal on täielik kontroll asutuses toimuva üle ja nemad vastutavad selliste reklaamikampaaniate lubamise eest. Kui sellised signaalid tulevad, siis vestleme direktoriga.

Kuidas suhtute parteiüritustesse koolimajas?

Näiteks maapiirkondades on kool sageli ainuke kultuuriasutus, kus saab kogunemisi korraldada. Muidugi võib kool anda oma ruume kasutada. Kui kool võtab endale vastutuse ja toob ka publiku kohale, on juba teine küsimus. Kui kool sellist vastutust ei võta, siis kooliruumide kasutamises poliitilisteks üritusteks ma vastuolu ei näe.

Mil moel saaks reklaamindust ja propagandaüritusi reguleerida?

Volikogu tasandil on erakonnad korduvalt teinud ettepanekuid protsessi kontrollimiseks ehk millist reklaami kooli üldse lubada. Võib-olla on aeg küps, et see ära määrata, aga sellisel juhul peaks tegu olema kogu riigis kehtiva õigusaktiga. Teisest küljest eeldame, et koolijuhid on targad ja oleme valinud seda tööd tegema inimesed, kes on pädevad, et vajalikke otsuseid vastu võtta.

Tõnismäe reaalkoolis on küsimus selles, et koolijuht ei teadnud, mis majas täpselt toimub. Reklaamid ja valimispropaganda on sageli piiri peal kõndimine, aga kust see piir jookseb? Kindlasti on see teema, mille üle võiks ja peaks arutlema.