«Noortele suunatud jookide tootmine on kasvanud,» kirjeldas olukorda konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing. Mullu esimese üheksa kuuga müüdi konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal Eestis ühe elaniku kohta 22,4 liitrit siidrit ja muid segatud lahjasid alkohoolseid jooke. Võrreldes tunamulluse aastaga oli kasv 16 protsenti.Õlle müük kasvas samal ajal 7, viina ja muu kange alkoholi müük aga 11 protsenti. Ehmatavad arvud Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul võib statistika olla pisut petlik, sest näiteks õlle tootmine on küll kasvanud, kuid samal ajal on vähenenud kange õlle müük. Seetõttu müüvad õllevalmistajad absoluutset alkoholi varasemast vähem. Erinevate siidrite ja kokteilide suurema läbimüügi taga peitub Noobi kinnitusel senine väga väike tarbimine, mida on lihtne hüppeliselt kasvatada. «Tootmise kasvu põhjusi otsides tuleb vaadata samuti Läti ja Leedu poole,» lisas Noop. «Meie kontserni ainus villimisliin asub Eestis, aga me toodame kaupa ka neile.» Alkoholi müügi üldist kasvu näitab aktsiisi laekumine riigikassasse. Mullu sai riik alkoholilt aktsiisi ligi 2,1 miljardit krooni ehk kaheksa protsenti rohkem kui tunamullu. Josing meenutas, et alkoholi aktsiis eelmisel aastal ei tõusnud. Tema sõnul näitab konjunktuuriinstituudi analüüs ka seda, et salaalkohol on tänu uutele efektiivsematele maksumärkidele taandumas. «Me oleme saanud infot maakondadest, kus varem riigiviina müük kauplustes üldse ei edenenud. Nüüd on seal poodidest ostma hakatud,» lausus Josing. Bre�nevi tippmark Piltlikult öeldes joob Eesti inimene rohkem kui Brežnevi ajal. Vahetult pärast Nõukogude Liidu liidri Leonid Brežnevi surma tarbiti Eestis elaniku kohta aastas 11 liitrit absoluutalkoholi. Selle näitajani kasvas alkoholi tarbimine juba 2005. aastal. Kuigi eelmise aasta uuring pole veel valmis, võib Josingu arvates oletada, et ilmselt joodi mullu Eestis rohkem kui 11 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta. Oma osa suuremas alkoholi tarbimises on ka elujärje paranemisel. Kui mullu kasvas reaalpalk (st palk pärast inflatsioonimõju mahaarvamist) keskmiselt kümme protsenti, siis on selge, et ka alkoholile jätkus rahval varasemast rohkem raha. Josing tegi uuringule toetudes kibedaid etteheiteid riigi alkoholipoliitikale. «Kui riigikogul on kõhklused ja kahtlused, kui seadusi ei suudeta langetada ühele ega teisele poole, siis võiks kuulata rahva arvamust,» lausus Josing. Nii ootab enamik inimesi riigilt rangemat alkoholipoliitikat, kusjuures seda arvavate inimeste hulk on aastaga märgatavalt kasvanud. Samuti on inimestele vastukarva alkoholi välireklaam, aga ka vägijookide reklaamimine meedias. 58 protsenti inimestest leiab, et öine alkoholimüük tuleks riigikogu otsusega keelata. Alkoholitootjaid valitseva põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup märkis, et alkoholi öise müügi keelustamise seaduseelnõu kogu riigis on valmis, kuid poliitiliste vastuolude tõttu pole riigikogu seda kinnitanud. Reklaam ei mõju Noobi arvates pole aga alkoholi reklaami piiramisel erilist mõtet. Reklaam ei suurenda tema hinnangul vägijookide tarbimist, küll aga võib kaasa rääkida margi valikul. «Kui mulle ikka seened ei maitse, siis mulle võib päev otsa seeni reklaamida, ma ei hakka neid sööma,» rääkis ta. «Sama on alkoholiga.» Noop tõi näite Soomest, kus kange alkoholi reklaam on küll keelatud, kuid vägijookide tarbimine kasvab ikkagi Euroopa Liidus kõige kiiremini. «Pigem tuleks karmistada alkoholiga seotud karistusi, et need tõesti inimestele meelde jääksid ja ettevaatlikumaks muudaksid,» leidis Noop. Alkoholi aktsiis tõuseb Eestis tuleva aasta 1. jaanuarist kümne protsendi võrra. Näiteks pooleliitrise viinapudeli hind kerkib aktsiisi arvel kolm krooni ja 78 senti. Viiekraadise õlle aktsiis tõuseb ühe liitri kohta aga 35 senti. |
kõik galeriid
