Samal teemal: Tolarit hinges kandvad sloveenid õpivad eurosente väärtustama

Aga võta näpust, eestlastel on eesrindlikkuses tugev konkurent – Sloveenia. Eestlastega sarnased sloveenid peavad samuti südameasjaks olla eeskujulik.

Sloveenid kirjutasid end 1. jaanuaril Euroopa Liidu ajalukku riigina, kes 2004. aastal ühendusse astunutest esimesena suutis oma senise rahvusvaluuta tolari vahetada Euroopa ühisraha euro vastu.

On põhjust nina taevasse ajada ja uhkelt rusikatega rinnale taguda nagu karjajuht, samal ajal kui ülejäänud nn uusliikmed pingutavad, et lähiaastail nõutud eurokriteeriumid täita. Eesti peaks võimude hinnangul euroni jõudma alles 2010. aastal.

Nii et eurovõidujooksus 1:0 Sloveenia kasuks. Kuid kaotus võib olla ka magus, sest nii saab võitja kogemustest õppida. Eelkõige peaksid Eesti erakonnad huvi tundma, kuidas suutsid sloveenid euro kasutuselevõtu puhul matta poliitilise vägikaika ning seada rahva fakti ette, et tolar jääb muuseumisse ja euromündid ajavad rahakotid pungile.

Õppides tuleb olla tähelepanelik ja teise vigu vältida. Sloveenia võimudele meeldib kuulutada, et euro võeti kasutusele rahvusliku projektina – kogu ühiskond seisis selle taga. Pilt on aga kirjum. Pealinn Ljubljana tänavatel kohtab nii eurosse ükskõikselt suhtujaid, tuliseid eurofänne kui ka sama tuliseid vastaseid, kes siunavad valitsust rutakuses ja ühiskonnaprobleemidest mööda vaatamise pärast.

Samuti tasub jälgida, kuidas lahendab Sloveenia valitsus keskpanga, pankade ja ettevõtjate tüli euromüntide ümber – praegu küsivad pangad ettevõtjailt suurt teenustasu euromüntide vastuvõtmise eest.

Ning loomulikult hinnatõus. Ei-ei, euro tulek ei tähenda hinnatõusu, räägib Sloveenia poliitik. Jah-jah, euro tulek kergitas kohati hindu kaks korda, kurdab sloveen. Eks sügisestel parlamendivalimistel paista, kas euro kasutuselevõtt murrab praeguste võimulolijate selgroo või kinnitab nende võimu.

Sloveenide euroteest õppivatel eestlastel tasuks hakata hauduma ka äriplaane. Praegu arveldame enamasti paberrahas, mistõttu tengelpungade senditaskud kipuvad üsna õhukesed olema. Euromüntide pealetungil lähevad need rahakotid ilmselt koos krooniga pensionile. Nii et asugem münditaskuid meisterdama, sest euro tuleb nagunii!