Järeleandmised pole toonud Eestile häid majandussuhteid Venemaaga

Emori uuring, mille järgi enim inimesi pooldab heade majandussuhete sisseseadmist Venemaaga, annab tunnistust, et siinsed elanikud on heasoovlikud oma naabri vastu ning ilmselt ka väsinud pidevatest tülidest Moskvaga. Samal ajal on see selge signaal nendele poliitikutele, kes loodavad pronkssõduri teemal ratsutades saada riigikogu valimistel hääli juurde.

Samal teemal: Rahvas: Moskvaga peaks järeleandlikum olema

Siinkohal tasub meenutada ajalugu – 1995. aastal kehtestas Venemaa väidetavalt inimõiguste rikkumise pärast Eestile topelttollid. Mis siis, et põhimõtteliselt juba 1994. aasta lõpus oli Andres Tarandi valitsus signaliseerinud valmisolekust loobuda Tartu rahu nõudest Eesti-Vene piiriläbirääkimistel.

Meenutagem, et topelttollid ei kadunud mitte Eesti järeleandmiste, vaid Euroopa Liidu ühise kaubandus- ja tollipoliitika tõttu 2004. aastal pärast seda, kui Eestist oli saanud ELi liige. Jätkuvalt süüdistab Venemaa meid inimõiguste rikkumises ja piirileppeid Venemaaga pole ka.

Seega tasub küsida, kas järeleandmised ikkagi soojendavad majandussuhteid. Arusaadav on enamiku küsitletute soov häid majandussuhteid omada, kuid seni on Venemaa ainult rääkinud majandussanktsioonidest, mitte neid rakendanud.

Suur signaal on Emori uuring ka meie poliitikutele. Ei maksa arvata, nagu tooks pronkssõduri teisaldamisest kõnelemine pidevalt plusspunkte juurde ning peaminister Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna edu Keskerakonna ees viimastes avaliku arvamuse küsitlustes võibki olla näiline. Poliitikud peaksid siiski meeles pidama, et tervelt 40 protsenti küsitletuist ei soovinud mingeid järeleandmisi Venemaale teha. Siit kumab vajadus mitte tekitada valimiskampaanias selgeid lõhesid valijaskonnas, vaid pigem leida ses küsimuses mingi ühine nimetaja.

Võib-olla peaks riigikogu kogu teema juures aja maha võtma. Pikema aja jooksul ei tohiks debatt jääda pelgalt pronkssõduri juurde, vaid Eesti peaks selgitama rahvusvahelisele üldsusele oma traagilist ajalugu. Järeleandmistest saab rääkida siis, kui nõudmised on konkreetsed ega jää ainult ähvardusteks.