|
 |
31.01.2006 00:01 Alo Raun, reporter/toimetaja Aleksei Günter, reporter Laupäeval Saaremaal keskkonnakaitse juhtivate spetsialistide osalemisel korraldatud jaht lõppes emase punahirve ebaseadusliku mahalaskmisega. Saaremaa Leisi jahiseltsi esimehele Aivo Tabrile teatas laupäeval Leisi–Metsküla teel verejälgede leidmisest tema seltsi jahimees. Tabri läks asja uurima koos Leisi jahiseltsi juhatuse liikme Rain Nurmikuga ning avastas mahalastud ligi kaheaastase hirvelehma ja vintpüssi padrunihülsi. Jahiaeg läbi Maopiirkonda lastud loom leiti Meiuste küla lähedal, Leisi–Metsküla maanteest paarisaja meetri kaugusel. «Jäi mulje, et tegemist oli ebaseadusliku jahiga, sest hirvelehma jahiaeg lõppes juba 30. novembril,» ütles Tabri. Tabri helistas kohalikule keskkonnainspektorile ning mitme tunni pärast ilmusid sündmuskohale Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus ning keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo vaneminspektor Allan Pulk. Tabri sõnul tunnistasid mehed, et pidasid jahti ja lasid hirvevasika. Tapetud hirvelehma kohta ütlesid nad Tabri kinnitusel, et looma tabas juhuslikult hirvevasikast läbi läinud kuul. Mehed ütlesid Tabrile, et pidasid jahti edasi ning ei pannud hirvelehma tapmist tähelegi. Jahi korraldajaks oli Pulk, kes on ka Metsküla jahimeeste seltsi juhataja. Esmaspäeva hommikul helistas Tabri ka keskkonnainspektsiooni peakontorisse Tallinnas ning päris juhtumi juurdluse kohta, kuid temaga vestelnud ametnik teatas imestusega, et pole sellest kuulnudki. «Mina valgustasin teda ja ta lubas asja käsile võtta, kuid siiamaani pole keegi minuga ühendust võtnud,» ütles Tabri eile pärastlõunal. Allan Pulk ütles eile Postimehele, et tema korraldatud jahil juhtus tõesti õnnetus. «Laskja tunnistab oma viga ja on nõus keskkonnatasu hüvitama,» ütles Pulk. Koos Pulgaga sajal jahil osalenud Saaremaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus võttis osa ka juhtunu ekspertiisist, analüüsides kuuli trajektoori hirvevasika ja hirvelehma korjuste abil. Ärmus ei näe enda sõnul olukorras huvide konflikti, sest laskekohta ja muid asjaolusid kontrollis keskkonnainspektsioon. Tunnistas süüd Laskja oli Ärmuse sõnul üks noorem jahimees, kes ilmselt ei osanud ette aimata, millised riskid on seotud sellega, kui kuul loomast läbi lendab. Juhtumit uuriv Läänemaa keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Valeri Štšerbatõh ütles ajalehele Meie Maa, et mahalastud hirvelehmale tehakse ekspertiis ja kui see tuvastab, et loom oli laskmise ajal tiine, on keskkonnale tekitatud kahju suurem ja alustatakse kriminaalmenetlust. «Kui jahimees ei ole kindel, kas tegemist on hirvevasika või -lehmaga, ei tohi ta päästikule vajutada,» lausus Štšerbatõh.
|
|||||||
|
