|
 |
31.01.2006 00:01 Villu Päärt, reporter Justkui suusahüppaja kukutab lendorav end puu otsast alla ning liugleb läbi õhu. Selleks tõmbab loomake kõhu ääres oleva lennuvoldi laiali ja laseb selle najal õhul end kanda nagu langevarjuga. «Suusahüppajad saavad vahel liiga suurte pükste kasutamise eest trahvi, lendoravat ei tule lennuvoldi suuruse eest keegi karistama,» räägib juba ligi paarkümmend aastat lendoravaid uurinud Uudo Timm. Väikest varjatud eluviisiga loomakest on tal looduses selle aja jooksul õnnestunud kohata samuti paarkümmend korda. Kuid hästi pikki õhuliuge on ta näinud ainult Soomes tehtud filmist, kus filmitegijad olid lendoravat aastate kaupa passinud. Ometi on lendoravad viimasel ajal muutunud Eestis nii haruldaseks, et Timm ise on kahel viimasel aastal käinud mööda metsi eesmärgiga loomake korralikult pildile saada, kuid vaatamata kõigile ponnistustele pole näost näkku kohtuda õnnestunud. Oodatakse abi Eestimaa Looduse Fond (ELF) avas alates eilsest annetustelefonid, kus annetajate toel kogutud raha eest püütakse lendorava väljasuremisele piir panna. Esimese sammuna on kavas otsida Ida- ja Lääne-Virumaal lendoravate võimalikke pesitsuspaiku. See pole lihtne ülesanne. Lendorav ei lenda, vaid liugleb hääletult läbi õhu. Ta tegutseb valdavalt videvikus ja pimedas, hästi suured silmad tagavad pimedas hea nägemise. Otsida saab teda vaid paaril kuul, kevadel lume sulamise ajast kuni rohu kasvama hakkamiseni, siis näeb pesapuude ümber kollakaid pabulaid. Lendoraval pole elupaiku Lendorav on nii haruldaseks muutunud sellepärast, et loomale pesitsemiseks sobivad metsad on kadumas. Praegu Eestis teadaolevad lendorava pesapuud on kõik vanad seest õõnsaks mädanenud haavad. «Eestis napib vana metsa, kus oleks õõnsustega haavapuid,» ütleb Timm. Oma käikudel on ta leidnud pesapuid, mille tühjaksmädanenud tüvesse kolisid lendoravad sisse juba 1960ndatel ning elavad samas kohas siiamaani. Lendoravale ei sobi igasugune mets – vanas rannamännikus pole sobivaid pesapuid ega ka toitu. Lendorav vajab kuuse ja haava segametsa. Kümmekond aastat tagasi oli kuusk esimene, mille kallal saed võtma hakkasid. Nüüd on Timmi sõnul oht, et käivituv Kunda paberitehas, kuhu sobib ka haavapuu, võib Eesti paarikümne aastaga haavapuudest täiesti tühjaks teha. Seetõttu ongi ELFi kampaania eesmärk teha Eesti metsades põhjalikum inventuur. Annetustest saadava rahaga loodab ELF kaardistada lendoravate elupaigad. Praegu teadaolevates lendorava elupaikades, mida on 60 ringis – lageraiet teha ei tohi. Kui raha peaks kogunema kuni pool miljonit krooni, saaks uurida ka lendoravate geneetilist tausta.
|
|||||||
|
