Iraagi naised seisid eile Basra lähistel asuvas At Maeeli asulas järjekorras valimisjaoskonna ukse taga. Suurim valimisaktiivsus oligi Basras ja mujal Lõuna-Iraagis. Foto: Reuters

Iraagi keskvalimiskomisjoni eileõhtuste hinnangute kohaselt käis rahvusassamblee moodustamiseks mõeldud üldvalimiste raames hääletamas üle 60 protsendi hääleõiguslikest kodanikest ehk ligikaudu kaheksa miljonit iraaklast.

Hoolimata massiivsetest turvameetmetest õnnestus mässulistel eile siiski mitmel pool riigis rünnata valimisjaoskondi, esialgsetel hinnangutel hukkus neis vähemalt 37 inimest.

Samal teemal: Kommentaar: Üldvalimised sõjaseisukorras (5)

Ameeriklased tule all

USA armee teatel õhkis ennast Bagdadis seitse enesetapjast terroristi.

Ennast Al-Qaeda Iraagi organisatsiooni juhiks nimetava Jordaania päritolu Abu Musab al-Zarqawi rühmitus avaldas islamistide internetileheküljel eile teate, mille kohaselt õnnestus neil üliturvatud Bagdadi nn Rohelisse Tsooni valimistepäeval tulistada 30 raketti ja miinipilduja miini.

USA Iraagi saatkonna teatel maandus nende hoone lähedusse üks rakettidest, tappes kaks ja haavates veel kahte ameeriklast.

Iraagi siseministri Falah al-Nakibi sõnul ei küündinud mässuliste rünnakute arvukus siiski «kümnendikuni oodatust», vahendas uudisteagentuur AFP.

Iraagi ajutise valitsuse peaminister Iyad Allawi sõnul on eilne päev kõigele vaatamata «uue ajastu» algus riigi ajaloos. «Esimest korda otsustavad iraaklased ise oma tuleviku üle, trotsides terroristlikke jõude,» lausus AFP teatel Allawi oma hääletussedelit valimisurni lastes.

Šiiitide lootused

Kella seitsmest hommikul õhtul kella viieni avatud valimisjaoskondade uste taha tekkisid šiiitidega asustatud Lõuna-Iraagis lausa järjekorrad. Mõnede hinnangute kohaselt võis valimas käia isegi kuni 90 protsenti šiiitidest.

Et hääletama minek on iga šiiidi «religioosne kohus», pani enne valimispäeva korduvalt südamele ka nende kõrgeim usujuht suurajatolla Ali al-Sistani. Iraagi rahvastikust ligikaudu 60 protsenti moodustavad šiiidid loodavad nende valimiste käigus võtta jämeda otsa riigi poliitilises elus enda kätte.

Sunniidist Saddam Husseini režiimi aastakümnete ajal kannatasid šiiidid ränga tagakiusamise all, ka enne Saddami Iraaki juhtinud sõjaväelistes valitsustes ja kuningakojas võimutsesid sunniidid.

Aktiivselt käisid uudisteagentuuride teateil hääletamas ka Põhja-Iraagi autonoomsetes provintsides elavad kurdid.

Pealinnast Bagdadist põhja poole jäävates sunniitide linnades ja asulates jäid aga valimisjaoskondade uksed mitmel pool suletuks peamiselt mässuliste terroriähvarduste tõttu.

Enne valimisi koostatud uuringute andmeil oli ligi 75 protsenti sunniitidest teatanud, et ei kavatse valima minna. Iraagi keskvalimiskomisjoni eilse avalduse kohaselt osutus osalusprotsent sunniitide aladel siiski «oodatust kõrgemaks».

Eile valitud 275-kohaline Iraagi Rahvusassamblee peaks moodustama riigi üleminekuvalitsuse, kuid selle esinduskogu põhiülesandeks saab Iraagi uue põhiseaduse koostamine.

Riigi uus põhiseadus peab valmis olema selle aasta 15. augustiks, 15. oktoobril kiidavad iraaklased selle referendumil kas heaks või lükkavad tagasi.

Seejärel tuleb Iraagi kodanikel 15. detsembril uue põhiseaduse kohaselt valida riigile parlament, viimasel omakorda aga hiljemalt 31. detsembriks kokku panna juba alaline valitsuskabinett.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67