Taasärganud Eesti Vabariigi energiast pakatavad ärimehed oma superlelu demonstreerimisega tagasi ei hoidnud. Mis sellest, et näiteks esimeste autotelefonidega rääkimiseks tuli Rakverest Tallinna sõita, et levipiirkonda jõuda.

Peagi võis aga maakonnalinnaski diplomaadikohvrist «telliskivi» välja koukida ning sellega rahvahulgas kõval häälel rääkima hakata. «Hallo, tere, ma räägin mobiiltelefoniga!» oli üpris levinud hõige.

Näitusel 200 telefoni

Tänapäeval kaaluvad mobiiltelefonid vaid mõnikümmend grammi, aparaatide enda kuju ja funktsioonid on tundmatuseni muutunud ning nendega mängivad isegi lasteaialapsed.

Ehkki on olemas üksikuid põhimõttelisi mittekasutajaid, ei kujuta elu ilma «moblata» ausalt öeldes ettegi.

Virumaa Muuseumide Rakvere näitusemajas saab mobiiltelefonide ajaloost ülevaate Mati Metsjõe põhjaliku kollektsiooni abil, kuhu kuulub ligi 200 erineva kuju ja suurusega mobiiltelefoni.

Ehkki NMT-võrgus toiminud «kohvrite» kõrval on näha nüüdisaegseid miniaparaate, on väljapandud telefonidest eranditult kõik juba tootmisest maas, mis näitab omakorda tehnoloogia ülikiiret arengut.

Kuldse raami sees aga uhkeldavad kolm Eesti mobiilikasutajate absoluutset hitti eri aegadest: Ericsson 628, Nokia 5110 ja Nokia 3310.

OÜ Metsjõe juhatuse esimees Mati Metsjõe hakkas telefone müüma sel ajal, kui eriliseks rahvalemmikuks sai käsitelefon Nokia 150, mis kujutas endast tõelist revolutsiooni, sest kaalus «ainult» natuke üle poole kilo.

Metsjõe enda esimene telefon oli hirmkallis Dankall, mis pärast pikka kauplemist tuli omanikule kätte 15 000 krooniga. Kui palju ta raha üldse telefonidesse pannud on, seda ei oska Metsjõe kokku arvestada. Olles aldis kõige uue järele haarama, on ta kogunud telefone sedamööda, kuidas tehnika on arenenud.

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets aga mäletab, et temal oli Lääne-Viru maavanemana töötades esimese mobiiltelefonina kasutusel Motorola, mis oli suisa kolme kilo raskune.

«See võttis ära pool diplomaadikohvrist,» meenutab Leemets, kes oli üldse esimene mobiiliga varustatud maavanem Eestis. «Igati uhke tunne oli, kui tõstsid selle telefoni välja. Peagi ostis Andres Lipstok, kes oli siis Läänemaa maavanem, tunduvalt väiksema Nokia ning mina veel ütlesin, et see ei hakka sul kusagil tööle.»

Palituhõlm maa poole

Mõnda aega hiljem kujunes tõeliseks hitiks 900 grammi kaaluv Nokia Cityman - see oli esimene telefon, mida sai taskusse pista, ehkki ots ulatus tugevasti välja ning sikutas pintsaku- või palituhõlma maa poole.

Leemetsa sõnul sai Eestis esimest korda mobiiliga rääkida 1991. aasta juunis, sedagi läbi Soome võrgu. Aasta lõpuks kogunes siiamaile juba 155 mobiiliomanikku. Tänaseks tuntakse eestlasi aga kui üht mobiilisõbralikumat rahvast maailmas.

Metsjõe nendib, et nüüdne näitus peaks kutsuma esile nostalgiat kunagistes NMT kasutajates ja pakkuma elamuse noortele, kes tutvuvad mobiilimaailma arenguga viimase kümne aasta jooksul.

Mobiilinäitus

• Näitus mobiiltelefonide ajaloost avab uksed sihtasutuse Virumaa Muuseumid Rakvere näitustemajas 3. veebruaril.

• Välja pannakse 172 erinevat mobiiltelefoni, mille vanim mudel pärineb 1992. aastast. Esimesed telefonid kaalusid 2-3 kg ja maksid 15 000-25 000 krooni.

• Näituse korraldab Virumaa Muuseumid, eksponaadid kuuluvad OÜ Metsjõele, kes on mobiilidega kaubelnud Rakveres üle kümne aasta.

• Näituse kujundas Liia Nugis.

• Näituse helikujunduses domineerivad erinevad mobiilihelinad, mis kutsuvad näitusekülastajaid taskutes kobama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33