Paavst Benedictus XVI kohtus täna oma ametliku Türgi-visiidi raames ka ortodoksse idakiriku juhi, Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartholomeos I-ga, mida peetakse märgiks juba pea aastatuhande vältel lahus elanud kahe ristiusu kiriku lähenemisest.

Kirikupead tegid kohtumise järel ühisavalduse, milles nad toetasid Türgi astumist Euroopa Liitu, kui Anakara austab vähemuste õigusi ja tagab kõigile Türgi kodanikele usuvabaduse, vahendab Reuters.

Samal teemal: Paavst otsib moslemite vihale lepitust Benedictus XVI alustab ajaloolist visiiti Türgis PILT: Paavst Benedictus XVI külaskäik kisub lahti türklaste sajanditetagused usuhaavad

Lisaks mõistsid paavst ja patriarh hukka vägivalla usu nimel ja terrorismi, lubasid pühendada oma jõu ühtsuse otsinguile ning taunisid vägivalda Pühal Maal.

Paavst pidas kohtumist patriarhiga ülitähtsaks, hoolimata asjaolust, et Türgis elab võrreldes minevikuaegadega vaid käputäis kristlasi – umbes 120 000, kellest veerand on katoliiklased.

Benedictuse sõnul «pole numbrid tähtsad», kuna Konstantinoopolil on tohutu sümboolne tähendus idakirikule. «See on ortodoksse maailma keskus» märkis ta.

Kirikupead pidaseid enne avalduse tegemist ka ühise palvuse ning rääkisid vajadusest teha lõpp «skandaalsele» lõhele kristlaste seas.

Lääne ja ida kristlikud kirikud lõid üksteisest lahku 1054. aastal, kui vaidlused teoloogiliste arusaamade ja paavsti autoriteedi üle viisid Suure skismani. Dialoogi taasühinemiseks alustati tõsiselt alles 1965. aastal, kui mõlemad pooled loobusid vastastikku välja kuulutatud ekskommunikatsioonist.

Istanbulis viibides teeb paavst žesti ka moslemitele külastades tänapäeval muuseumiks muudetud hiiglasliku Hagia Sophia katedraali vastas asuvat Sinist Mošeed.

Toimetas Oliver Tiks, PM online