President Toomas Hendrik Ilves kuulutas neljapäeval välja riigikogu XI koosseisu valimised 2007. aasta 4. märtsil.

Vabariigi presidendi pöördumine

Kallid kaaskodanikud.

Veel täna kirjutan ma alla otsusele, millega kuulutan välja riigikogu XI koosseisu valimised tuleva aasta 4. märtsil.

Teen seda olukorras, kus nii võimuliidu kui vastasrinna erakondade tegevusest õhkub üha enam äraootavat otsustamatust ja vastasseisu; olukorras, kus erakondlik kasu on hakanud lämmatama riiklikke huve.

Just selline omaenda jalge ette pööratud pilk ei lase meil näha silmapiiril Eesti eesmärke. Nii jätkates võime teha end riigi ja rahvana väiksemaks, kui me tegelikult oleme.

Selle vastu on üks rohi, usaldus, mis kujuneb siis, kui asjad räägitakse selgeks. Ma tahan teid kõiki kutsuda üles usaldama demokraatiat ja demokraatlikke valikuid. Valimised ja sellele eelnev kampaania ongi demokraatia köögipoole vürts ja pärm. See on pilkude teritamise ja uue sihiseade aeg.

Hea Eesti rahvas.

Valik, mis igal kodanikul tuleb veidi enam kui kolme kuu pärast teha, on väga lihtne. See on kas tehing või leping? Tehinguga võid oma hääle eest vastu saada mingi konkreetse asja. Näiteks kõrgema palga või ühekordse toetuse.

Aga Sa lased ju end eksitada. Palka maksab tööandja, aga mitte kandidaat. Ka pension ja lapsetoetus ei tule ühegi partei rahakotist.

Leping, seevastu, sisaldab tegevuskava neljaks aastaks. See kirjutab lahti lubaduste tagamaad ja maksumuse. Igast kodanikust saagu valimispäeval tööandja, kes nõudlikult küsib: kas minu valitud saadik ikka töötab just minu huvides? Kas ta täidab oma kohust ja vastutust minu kui valija, mitte aga oma parteijuhi ees?

Tehingu ja leppe vahel kaaludes soovitan sõlmida lepingu. Sest vaid siis on Sinul, hea valija, õigus kandidaatidele öelda, mida tuleb sellesse lepingusse kirjutada. Me ei tohi piirduda kampaania käigus pakutava sundmenüüga, mis vaatab juba täna vastu majaseinalt ja teleriekraanilt.

Meil tuleb valimiste eel läbi arutada just ja ainult need teemad, mille kohta Sina kui valija ning Eesti kui riik järgmisel neljal aastal selgust vajavad. Meil tuleb selgeks rääkida nii Eesti riigi koht Eestis eneses kui Eesti koht maailmas.

Me peame parlamenti pürgijatelt küsima: miks lähevad üha jõukamas Eestis politsei- ja päästeametnikud viletsa palga tõttu töölt ära?

Miks meil napib arste? Kus on noored motiveeritud õpetajad? Miks kasvav rahvuslik rikkus ei taga turvalisust ega loo kindlustunnet, et meie lapsed saavad parima hariduse?

Me peame pärima kandidaatidelt aru: Miks on löönud kõikuma kodanike usk õigusriiki? Miks juriidilise korrektsuse kaitsekilbi taga väänatakse seaduste mõtet? Miks mõned meie ärimehed eiravad teadlikult nii seaduseid kui ka hea käitumise tavasid, aga naudivad poliitikute soosingut? Miks vohab poliitilises debatis keelepruuk, millesarnast kuuldes soovime katta oma laste kõrvad?

Head kaaskodanikud.

Kasutagem siis valimisteni jäänud aega küsimuste esitamiseks ja oma lepingutingimuste sõnastamiseks. Kuulame vastuseid, mõtleme kaasa ja teeme valimiste päevaks oma valiku.

Poliitikutelt ootame vastuseid nii nendele kui ka teistele küsimustele. Soovin Riigikogu
kandidaatidele ausat kampaaniat, kus poleks kohta ei seaduste ega ka mitte seaduste mõtte väänamisel, samuti mitte oponentide halvustamisel.

Vaid targast ja tasakaalukast mõttevahetusest tõuseb tulu nii teile kui ka tervele Eesti riigile.