| Postimees Online käis kolmapäevases proovis Revalia Tantsukoolis uurimas, kuidas saate üks paremaid paare valmistub finaaliks. Milline on enesetunne finaali eel?
Mikk: Suhteliselt rahulik. Ma arvan, et pühapäevaks läheb see tunne üle. Aga praegu on positiivne, sest kõik nagu laabub. Tantsud on okei ja mingit katastroofi ei ole.
Olga: Ma proovin rohkem kontsentreeruda tantsule ja ei mõtle selle peale, et see on finaal. Kõik tantsijad on võistlustega harjunud. Proovin mitte mõelda, et tegemist viimase õu ja viimase ansiga. Mina teen oma tööd ja proovin seda võtta nii palju kui võimalik naudinguga.
Kas finaali jaoks olete saanud rohkem harjutada?
Mikk: Ega me kahte nädalat ei harjutanud. Olga tegi vahepeal trenni oma õpilastega (Revalia Tantsukoolis toim), mina tuletasin eelmisel nädalal vanade tantsude samme meelde. Rohkem on olnud aega mõelda asjade peale. Meil on paremad ideed tänu sellele. Ka muude asjadega tegelemine on aidanud. Oleme graafikus ega ole põhjust närvi minna.
Mis te tantsude valiku aluseks võtsite?
Mikk: Eks ikka selle, mis mul kõige paremini välja tuleb. Olga saab nagunii kõikide tantsudega väga hästi hakkama.
Kas oskasite alguses näha, et nii kaugele jõuate saates?
Mikk: Ei osanud loota midagi. Ma arvasin, et kuna olen nii tundmatu inimene Eestis, siis hea, kui publiku käestki mõne hääle saan pärast teist saadet. Aga läks väheke teistmoodi ja võeti kohe soojalt vastu.
Kas oli alustades ettekujutust, kes võiks finaali jõuda?
Mikk: Mina olin täitsa kindel, et Gerli saab finaali. Juba algusest peale, kui nägin kogu seda saate seltskonda. Naistel on see graatsia ka oluliselt etem kui meesterahvastel. Ma ei teadnud, mismoodi Erki tantsib, aga mõtlesin, et äkki tuleb sealt mingit mürtsu ja tuligi lõpuks. Aga Gerli puhul arvasin, et raudselt jõuab finaali.
Kuidas on Gerliga koos finaalis olla?
Mikk: Mõnes mõttes on tore, mõnes mõttes ei olegi nii tore.
Tekib väike konkurents?
Mikk: Ikka on. See on ikkagi finaal. Lihtsalt tuleb olla sellest üle, et ei laseks seda sõpruse tasandile. Muidugi peavad mõlemad endast sada protsenti andma. Peaasi, et see mäng ei läheks koledaks kätte.
Kes võidab?
Mikk: Ei oska öelda. Tegelikult on nii, et selles saates ürii ei otsusta midagi. Ma isiklikult arvan, et need, kes on Gerli poolt hääletanud, hääletavad tema poolt ka siis, kui neile meeldib minu tants rohkem, ja vastupidi need, kes on minu poolt hääletanud, hääletavad minu poolt isegi siis, kui neile Gerli tants on rohkem meelt mööda. Võidab see, kellel rohkem fänne, ma arvan.
Kuidas tantsukonkurendina Gerlit hindad?
Mikk: Väga kõrgelt.
Kas senine lavakogemus on olnud saates eeliseks?
Mikk: Jah, see on pigem kasuks tulnud. Ma ei tea, kas see eelis ka Gerli ees on, aga teiste osalejate ees küll. Gerlil on seda lavakogemust ilmselt isegi rohkem.
Kuivõrd kattub ürii ja enda hinnang tantsudele?
Mikk: Mul ei ole selle koha pealt mingeid pretensioone üriile. Kui olin väsinud ja läbi omadega, saime kohe tagasisidet sellele, ja kui oli energiat ja kõike, saime jälle üriilt vastukaja sellele.
Olga, kuidas kommenteerite Miku arengut?
Olga: Nüüd, kui viimast õud teeme, õpib ta väga kiiresti. Tegelikult on ta algusest peale väga kiiresti õppinud, aga nüüd veelgi enam. Tal on hea muusikatunnetus ning enesekindlust on juurde tekkinud.
Kas teil on Mikult ka olnud midagi õppida?
Olga: Jaa, väga palju. Ma ei võta nii palju enam südamesse. Ma olen selline maksimalist, tahan kohe kõike, aga see ei ole võimalik. Olen muutunud rahulikumaks ses mõttes.
Võistlustantsus on meil iga tants üks rütm, aga kui me teeme õud, õpetab Mikk mulle kuulama muusikat teistmoodi. Ei ole ainult rütm, vaid ka emotsioon.
Kas tunnete ka ette, kui on hea sooritus tulemas?
Mikk: Seda ei oska kunagi aimata. ürii vaatab asju, mida ise ei oskagi vaadata. Ma oskan seda mõelda, kas mul läks proovist paremini ja kas mul läks laulmine sassi.
Tants on selline intiimne ja emotsionaalne. Pole imestada, et kohati lööb armukadedus lõkkele
Mikk: Sain nädala alguses jälle kõvasti naerda, kui Just!'i lugesin. Mis mõttes? Kuskohast võetakse selliseid asju? Hommikul, kui isa helistas, kukkusin laua alla ja naersin ennast segi. See ei ole võimalik!
kas ilma sellise läheduseta ja partneri tunnetuseta on üldse võimalik head tantsu teha, mis inimestele hinge läheks?
Mikk: Hea näitleja peab olema.
Aga hea partneri tunnetus võiks ikkagi olla?
Mikk: Endal on lihtsam. Siis, kui tantsuplatsile lähed, tuleb end muust maailmast välja lülitada. Sellest hetkest tuleb end täiesti lõdvaks lasta ega saa mõtelda, et sul on kodus naine ja lapsed.
Mis on esimene mõte pärast saadet? Mida teha tahad?
Mikk: Puhata.
Olga: Esimesed kolm päeva tahan puhata. Pärast alustan tööga. Meil on väga palju võistlusi. Kohe jaanuaris tuleb ladina-ameerika tantsude meistrivõistlus, lastega tuleb palju tööd teha.
Kuidas jõulud tulevad?
Mikk: Suhteliselt töised. Puhata tahaks, aga ei lasta. Juba teisipäeval algavad kontserdid.
Mida tantsusaade teile andnud on?
Mikk: On õpetanud rohkem vastupidavust ning andnud palju uusi tuttavaid.
Mis on järgmine projekt, kus teid näha saab?
Järgmine projekt, millega ma tõsiselt tegelema hakkan, on minu enda bänd. Muusikale praegu ette ei näe eriti. Mingit muud õud ka mitte.
Aga need esinemised jõulude ajal?
See on väike projekt: neli gospelkontserti (kontserdituur «Valge gospel» toim). Samuti teen Nexuse Merkaga mõned jõulukontserdid. Kõik on sellised maksimum kolmenelja kontserdiga projektid, ei midagi suurt.
|
kõik galeriid
