Tartus toimunud infopäevale saabunud inimestega vesteldes selgus, et jätkuvalt ollakse soodsa võimaluse leidmisel nõus Soomes ka mustalt töötama. Näiteks autojuht, kes on töötu olnud küll vaid nädala, tahaks Soomes leida paremini makstud tööd.

«Teate, olukord on absurdne – Eesti firma tegevjuht saab sama palju palka kui Soome lihttööline. Miks ei peaks ma siis kaaluma võimalust, et nädala sees Soomes tööl käia ja rohkem raha teenida?» rääkis tundmatuks jääda sooviv mees.

Seitse kuud tööotsijana raamatupidaja rakendust otsiv Marju Jõeleht tahaks Soomes tööd leida samuti põhjusel, et sealne palk ületab siinse mitu korda.

Marju loodab leida töökuulutusi ka nendelt Soome firmadelt, kes võtaksid tööle inimesi, kellel pole soome keel suus, kuid oskavad näiteks inglise, eesti või vene keelt.

Probleem pole tööotsija arvates niivõrd dokumentide kordasaamises, kuivõrd sobiva ja korraliku töökoha leidmises. Sellele aitab kindlasti kaasa hea soome keele oskus, mida Marjul endal veel pole. «Infopäevalt tulles oligi esimene mõte, et kõigepealt õpiks keele ära ja siis oleks tee juba rohkem lahti.»

Kodus on Marjul 9-aastane tütar. Tööd otsides saab ta koos üksikematoetusega kokku vaid 1200 krooni. «Kahe inimesega ei ela selle raha eest kuidagi ära. Olen mõelnud, et kuna mul jääks siia laps, töötaks Soomes aasta kuni kaks, et saaks Eestis korteri ja kas või arvuti osta, et juba raamatupidajana tööle hakata.»

Paremad tingimused

Samas tõdeb Marju viie minuti pärast: «Ausalt öeldes ei tahaks välismaale tööle minna – võõras keel, võõras kultuur. Ei oskagi nagu otsustada seda. Laps jääks küll siia ema juurde...»

Eesti Põllumajandusülikooli piimatehnoloogia tudeng Veronika Lääts usub, et tema puhul on pärast ülikooli lõppu välismaale tööle minemise tõenäosus umbes 30-40 protsenti. Ent kohe kindlasti vaatab ta tööd otsides lisaks Eesti ettevõtete tööpakkumistele Soome firmade töökuulutusi.

Soome töölemineku kasuks otsustaks Veronika ikka ennekõike palka ja töötingimusi silmas pidades. Positiivne otsus Soome kasuks algab tema puhul kümnest tuhandest Eesti kroonist.

«Suurem palk ongi peamine põhjus, miks sinna minnakse,» nendib Veronika. Piimatehnoloogia valdkonnas loeb lisaks ka see, et Soomes on see töövaldkond enam arenenud, pakutakse ka enam töökohti.

Mitmekordne palk

EPMÜ veterinaarina lõpetanud ja hetkel koolikoka ametis olev Külli ütleb, et koka töö eest makstav miinimumpalk on tõepoolest nii väike, et sellega lihtsalt ei ela normaalselt ära. Järgmisel suvel sõidab ta üle mere maasikakorjajaks. Töökoha leidis Külli Soomes töötaval tuttaval möödunud suvel külas käies.

Praegu aga plaanib Külli, et kui juba Soomes töötaks, siis vaataks rohkem ringi, kas ei näkka ka alalisemat ametit. «15 000 krooni kuus kätte on minu arvates juba summa, mis paneb mõtlema, kas mitte Soome pikemaks ajaks tööle jääda.»

Soomes töötavate eestlaste hulk on suurenenud, eestlased moodustavad Soomes püsivalt elavatest välismaalastest venelaste järel teise rühma.

2002. aastal väljastati eestlastele Soomes töötamiseks ligi 8000 tööluba, aastal 2003 9000 tööluba. Alates maist 2004 on Soome lähetatud 400 eestlasest töötajat.

Vältimaks aga «kahekihilise» tööturu väljakujunemist, tuleb nii soomlastele kui ka välismaalastele palka maksta samadel tingimustel ning kehtivate seaduste ja kollektiivlepingute kohaselt.

Soomes töötamine toob pensioni

• Iga Soomes töötav isik, ka välismaalane, kogub seaduslikult ja ausalt tehtud töö eest tööpensioni. Kui välismaalane viibib Soomes lühiajaliselt töölähetusel, võib ta samaaegselt püsida ka teda lähetanud maa sotsiaalkaitse raamides ning siis Soome pensionikaitse teda ei puuduta. Illegaalsest tööst pensionikindlustust ei kogune.

• Kõik need töösuhted, mis Eesti kodanikel seniajani Soomes olnud, on pensionikindlustust kogunud. Lõppenud töösuhtest kogunenud pensionikindlustust on võimalik kontrollida pensionikaitsekeskusest ETK http://www.etk.fi. Järgmise aasta algusest koguneb Soomes tööpension iga kalendriaasta pealt.

Allikas: Soome tööturu infokeskuse infoleht

Soome tööle minek

• Töö- ja elamisluba Eesti kodanikud ei vaja, ent kui inimene kavatseb Soome jääda kauemaks kui kolmeks kuuks, peab ta registreeruma kohalikus politseis, see maksab 26 eurot. Elamise võib registreerida elamisloa saamiseks tarvilike põhjendustega, näiteks õpingud, töötamine või pere loomine.

• Registreerides põhjuseks töötamise, vaadatakse kõigepealt, kas inimese tulevane töö kuulub nn üleminekuperioodi seaduse alla. Seejärel läheb tööleasumiseks vaja vastava tööhõiveameti positiivset otsust (hakemus työnteon hyväksymiseksi), mis maksab 20 eurot. Tööandja võiks hankida otsuse enne Eesti kodaniku Soome minekut, enne otsust ei tohiks töötamisega algust teha. Mõnes piirkonnas saab otsuse paari päeva jooksul, kuid Lõuna-Soome regioonis võib see aega võtta 2-3 nädalat.

• Positiivse otsuse aluseks on potentsiaalse töökoha olemasolu Soomes, Soome tööseadustele vastav tööleping ja seik, et kohalikult tööturult ei ole võimalik leida sobivat töötajat.

• Hooajatöödeks (alla kolme kuu), põllumajandustöödeks, marjakorjamiseks tööluba nõutav ei ole.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33