Õigupoolest avas selle juba kevadel Renita ja Hannes Lintropi film «Ma olen väsinud vihkamast», mille andis välja Digibox, kuid see ei kujuta endast veel kontseptuaalset toodet - plaadilt leiab vaid filmi, ent mitte ühtki lisamaterjali.

Samal teemal: «Reliikvia» tuleb väärt lisadega

Selles mõttes on «Nimed marmortahvlil» tõesti esimene pääsuke. Plaadilt leiab hulgaliselt tausta- ja abistavat materjali: Elmo Nüganeni kommentaarid, mis saadavad kogu linateost, filmi filmi tegemisest, treileri...

«Tegemist on igas mõttes lääne standardite järgi valminud DVDga,» kinnitab ka produtsent Kristian Taska. Plaadi kontseptsioon sai paika koostöös Soome kaasprodutsendi Matila Röhriga, kelle idee oli varustada DVD kogu filmi ulatuses tegijate kommentaaridega ja vaegkuuljatele mõeldud eestikeelsete subtiitritega.

Priit Pärn saab DVD-le

Sel aastal peaks vaatajani jõudma veel kaks kontseptsiooni-DVD-d: haruldasi arhiivikaadreid sisaldav «Viimne reliikvia» (vt lisalugu) ja komöödia «Vanad ja kobedad saavad jalad alla». Ka viimasel on hulgaliselt lisamaterjali alates filmiga filmi tegemisest ja lõpetades muusikavideotega.

Digitaalset plaati näevad ühe oma väljundina ka eesti animaatorid. «Meile helistatakse pidevalt ja küsitakse, ega meil üht või teist filmi DVD-na ei ole,» ütleb Eesti Joonisfilmi produtsent Kalev Tamm.

Sama näitab ka Postimehe veebiversioon. Pärast seda, kui oleme kirjutanud uutest eesti animafilmidest, tekib sinna kommentaare nagu seeni pärast vihma, sisuks üksainus küsimus - millal film DVD-le jõuab.

Enne jõule tulebki Joonisfilmil välja Janno Põldma ja Heiki Ernitsa menuk «Lepatriinude jõulud», millega on boonusena kaasas samade autorite «Kontsert porgandipirukale» ja ehk ka ühte-teist filmi tegemisest.

Klassikast on välja tulemas Priit Pärna kogumik, mis sisaldab tema nelja viimast filmi: «Karli ja Marilyni», «Porgandite ööd», «1985-t» ja «Hotell E-d».

Varasema Pärnaga on keerukam. Et need on valminud Tallinnfilmi märgi all, on väljaandmiseks vaja eraldi kokkuleppeid. Peamiseks takistuseks kvaliteetse DVD tootmisel on siiski olemasolevate koopiate halb kvaliteet - ja see ei puuduta mitte ainult Pärna esimesi filme, vaid kogu eesti filmiklassikat.

Teatavasti on enamik nõukogude ajal valminud eesti filmide originaalnegatiividest hoiul Venemaal, kes peab neid enese omandiks. Võimalik on tellida küll digitaalseid koopiaid, ent see maksab, ja mitte vähe.

Kui teha, siis hästi

Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert Jaak Lõhmus on kindel, et enne kui Tallinnfilmi toodangust ei ole olemas kvaliteetset alusmaterjali, pole mõtet seda suurejooneliselt DVD-l välja anda. See, mis on halb juba VHSil, võimendub DVD-l eriti. «See oleks raha raiskamine. Kui teha, siis teha juba korralikult.»

Lõhmuse sõnul eeldaks see riigi toetatavat eriprogrammi, sest «kui me tahame anda oma filmipärandit välja kultuursel, teiste riikidega võrreldaval tasemel, peame sellesse paigutama märkimisväärses koguses raha».

Tallinnfilmi juhataja Margit Vremmert usub, et tulevikus osutub jõukohaseks välja anda üks-kaks taastatud kvaliteediga ja lisamaterjaliga varustatud DVD-d aastas. «Töötame selles suunas,» kinnitas ta.

Siiski peab Tallinnfilm vajalikuks üleminekuperioodil välja anda ka lisamaterjalita, olemasolevate koopiate põhjal valmistatud DVD-sid ja lubab esimesi juba järgmisel aastal. «DVD pealetung on väga tugev ja noorem põlvkond eelistab seda kindlalt videokassetile,» põhjendab Vremmert.

Sel kombel talitab enamik Eesti väikestuudioid ja DVD-de tootmisega tegelevaid firmasid. Nõnda pole ka 1990ndate algul ülimenukaks kujunenud Valgre-filmi «Need vanad armastuskirjad» DVD-versiooni, mis kohe vaatajani jõuab, aluseks mitte filmilint, vaid videokoopia, mis mõjutab oluliselt kvaliteeti.

Videokoopia vahendusel on DVD-le jõudnud ka «Ma olen väsinud vihkamast». Lisamaterjali pole ühel ega teisel.

Sellise DVD trumbiks on odavus - näiteks «Nende vanade armastuskirjade» hind peaks kaupluses tulema 180 krooni kanti. Ehk siis sama palju nagu videokassetil. Võrdluseks, «Nimed marmortahvlil» DVD maksab poes keskmiselt 290 krooni.

Kõik algab kontseptist

Muidugi on võimalik ka teine variant - muretseda negatiiv, valmistada sellest digitaalne koopia ja tekitada juurde lisamaterjali ehk teisisõnu, kujundada DVD-st iseseisev toode. Nii talitas Tallinnfilm «Viimse reliikviaga». «Kes selle aga kinni maksab?» küsib Tõnu Peit, kes esindab Valgre-filmi välja laskvat Sonatiini.

Uute filmidega - vähemalt kvaliteedi osas - on lihtsam: neist tehakse kohe digitaalsed koopiad. Nii on õige pea uuematest eesti mängufilmidest DVD-levisse oodata Marko Raadi «Agent Sinikaela», Sulev Keeduse «Georgicat», Valentin Kuigi «Lurjust», nende kõrval aga ka üht dokumentaalfilmi - Dorian Supini «24 prelüüdi ühele fuugale», mis räägib Arvo Pärdist. Dokkidest on juba varem korralikus vormistuses olemas Urmas E. Liivi populaarteaduslik tõsielufilm «Kaali saladus».

DVD vääristamine lisamaterjaliga nõuab juba rohkem tööd ja ilmselt muutust ka mõttteviisis. Või nagu ütleb Jaak Lõhmus - kõik algab kontseptsioonist.

Miks ei võiks tähendada see kas või seda, et kui järjekord ükskord Priit Pärna joonisfilmini «Aeg maha» peaks jõudma, leiaks DVD-lt ka filmi tsenseerimata versiooni.

Eesti filme DVD-l

• «Ma olen väsinud vihkamast»

• «Nimed marmortahvil»

• «Kaali saladus» (dok)

Ilmumas:

• «Viimne reliikvia»

• «Lepatriinude jõulud» ja «Kontsert porgandipirukale»

• «Vanad ja kobedad»

• «Need vanad armastuskirjad»

• Priit Pärna kogumik

• «Agent Sinikael»

• «Georgica»

• «Lurjus»

• «24 prelüüdi ühele fuugale» (dok)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.33