Hiiglaslik majanduskasv on hoogsalt asunud meie sotsiaalküsimusi lahendama, mistõttu lahenevad erinevad tööhõivega seotud probleemid iseenesest. Kui praegu meelitavad ettevõtjad tööle juba ka vanemaealisi, pensionäre ja suisa alaealisi, siis peagi pole enam kedagi võtta. Kui veel mõni aeg tagasi võis maapoe ees näha õlut trimpamas punetavate nägudega maamehi, siis nüüd on nad enamasti kõik tööl pealinnas ehitusel või isegi üle lahe kaugemal. Sellest ka üha kasvav surve riigile hakata võõrtööjõule seatud tõkkeid kiiresti kõrvaldama. Olukorras, kus hea spetsialisti hind tõuseb lausa kuudega ning ikka pole kedagi võtta, on väga keeruline majandada ja ellu jääda.Valitsus juba otsustas kergemeelselt loobuda igasugu piirangutest uuest aastast Euroopa Liiduga liituvatele rumeenlastele ja bulgaarlastele. Väide, et vaevalt nad siia eriti tulla tahavad, võib ka õige olla, kuid selles ei saa väga kindel olla. Eesti kiire majandusareng ja palgakasv meelitab paratamatult ligi inimesi vaesematest euroriikidest. Kui sama töö eest saab mujal oluliselt rohkem palka, siis leidub selle võimaluse kasutajaid nii eestlaste kui poolakate, bulgaarlaste, rumeenlaste, lätlaste-leedulaste ja teiste rahvaste hulgas. Töötajate huvides on muidugi, et praegune ülisoodne keskkond püsiks kauem, et tööle saaksid ka paljud vanemad ja puuetega inimesed ning pikaajalised töötud ehk kõik senised riskirühmad, kellele töö leidmine on olnud tavaolukorras suhteliselt keeruline. Eriti hea oleks, kui turg sunniks ettevõtjaid ka investeerima tehnoloogia uuendamisse ning tööjõu koolitamisse. Paraku püüavad ettevõtted enamasti pigem kulusid optimeerida ning tööjõu pealt võimalusel kokku hoida. Nüüd, kus lõpuks on saabunud ka töötajatele suuremad võimalused oma õiguste eest seista, võib võõrtööjõud selle olukorra peagi lõpetada. Seda kinnitas ka Tallinki hiljutine otsus viia üks oma laevadest Läti lipu alla ning palgata sinna tööle odavamad lätlastest meremehed. Kuigi tehast on keerulisem odavama tööjõuga riiki viia, pole sellest tööjõu kiire kallinemise tingimustes peagi pääsu. Kui ikka tööjõukulude osa on lõpphinnas arvestatavalt suur, siis konkurents lihtsalt sunnib kas midagi oluliselt muutma või äri kinni panema. Aeglaste muutuste korral on võimalik end kohandada, kuid kiired arengud suurendavad eksimuste ja hävingu ohtu. Tööjõukulude all pankrotistuvad ettevõtted pole ka töövõtjate huvides, mistõttu tuleks oma palgatõususoovidega olla ettevaatlik. |
