Itaalia ajakirjaniku Luigi Romersa natside tuumakatsetustest kõneleva raamatu esikaas. Foto: Repro

Raamatu «Le armi segrete di Hitler» (Hitleri salarelv) autor, 88-aastane Luigi Romersa on viimane elusolev isik, kes oli tunnistajaks 1944. aastal ühel Läänemere väikesaarel toimunud algelise aatompommi plahvatusele.

Enne raamatu avaldamist antud intervjuus ütles Romersa, et Teise maailmasõja viimasel perioodil töötas ta ajalehe Corriere della Sera sõjakorrespondendina ning septembris 1944 saatis toona Põhja-Itaalias natsidega seotud valitsust juhtinud Benito Mussolini ta missioonile Saksamaale.

Romersa lisas, et Mussolini oli varem kohtunud Hitleriga, kes kinnitas uudse ja võib-olla sõja kulgu muutva relva olemasolu.

«Mussolini ütles mulle, et Hitler ei soovinud talle uue relva üksikasju avaldada. Sellepärast pean su Saksmaale läkitama,» meenutab Romersa.

Mussolini andis Romersale kaasa soovituskirjad nii Joseph Goebbelsi kui ka Hitleri enda jaoks. Koos natsijuhtkonnaga külastas Corriere della Sera ajakirjanik Peenemündes asunud sõjatehast.

12. oktoobril 1944 suunduti aga Saksamaa ranniku lähedal Läänemeres asuvale Rügeni saarele, kus Romersale tutvustati plahvatust, mida tema võõrustajad kutsusid «radioaktiivse lagunemise pommiks».

«Nad viisid mu maa-alusesse betoonpunkrisse, kus oli paksu klaasiga keatud avaus ning ühel hetkel anti teada, et plahvatus toimub paarikümne sekundi pärast. Punkris oleks järsku nagu maa värisenud, käis hele sähvatus ja siis tekkis paks suitsusammas, mis esialgu oli samba ja hiljem suure lille kujuline,» meenutab Romersa.

Ta lisas, et nad pidid plahvatusmõjude kindlakstegemiseks jääma punkrisse mitmeks tunniks. Pärast külastati ka 1,5 kilomeetri kaugusel olevat plahvatuse toimumise paika ning kõik pidid selga panema arvatavasti asbestist valmistatud jope ja püksid.

«Nägime midagi kohutavat. Plahvatuskohal olnud puud olid söestunud, ümberringi polnud mitte midagi rohelist. Lähedasel karjamaal olnud lammastest olid järel ainult tuhk,» ütles Romersa.

Pärast Itaaliasse tagasitulekut kirjeldas ajakirjanik Mussolinile üksikasjalikult Saksamaal toimunut.

Ka avaldas ta oma mäletused 1950. aastatel ajakirjas «Oggi» (Täna), kuid tema juttu ei usutud.

Liitlasvägede ülekuulajad, kes pärast sõda uurisid Saksa teadlaste käest natside relvakatsetuste kohta, eitasid Hitleri tuumakatsetusi.

Samas kinnitab raamatu autor, et Saksmaa ja kogu Lääne-Euroopa arhiivides võib leida teise maailmasõjaaegseid ülestähendusi, mis viitavad natside algelistele tuumapommikatsetustele.

Romersa lisab, et kui USA vajas Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommide tegemiseks 125.000 inimest, siis sakslaste tuumaprogrammi kallal töötas ainult kaks tosinat füüsikut, keda juhtis hilisem Nobeli preemia laureaat Werner Heisenberg.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5