Lagunevad laepaneelid, aastakümneid vana seinatapeet ning pea põhjatud põrandapraod on vaid mõned näited tubadest, mida nüüdsed üliõpilased tihtilugu oma ainsaks valikuks pidada saavad. Mitmekümne üürniku kasutada ühistualettide ning -köökide seisukord on veel trööstitum. Tartu Üliõpilasküla juhatuse esimehe Heiki Pageli sõnul on Tartu Ülikoolil alles kaks renoveerimata ühiselamut. «Esimene neist, Nooruse 7, on ehitatud 87. aastal ning sealne olukord on suhteliselt hea,» seletab Pagel. Narva 89 ühiselamu on tema sõnul aga märksa hullemas seisukorras. 1972. aastal ehitatud maja pole kapitaalselt kordagi remonditud ning lahtised välisuksed on aegade jooksul ligi meelitanud palju vandaale ning narkomaane. «Lähiaastatel pole Tartu Ülikoolil plaanis seda ühiselamut renoveerida,» nendib Pagel. Põhjus peitub eelkõige rahas – tõusvad ehitushinnad on sundinud ülikooli keskenduma teadushoonete renoveerimisele. Ainus võimalus lagunevas ühiselamus endale vähegi hubane elukoht luua on võtta kätte pahtel ja pintsel ning võõbata lagunevad seinad üle. Tartu Ülikooli õppurina otsustasin seda teha välimuse järgi jubedaimas – Narva mnt 89 ühiselamus. Idee iseseisvalt ühikatuba korda teha pole midagi uut. Narva 89 ühiselamu majajuhataja Riina Jõe sõnul on tubade remontimine levinud praktika üüriliste seas. «Kuna meie ruumid on tõesti koledad, on mõistetav üliõpilaste soov oma eluolu väheke parandada,» nendib Jõgi. Oli plaanis korda teha Tartu Üliõpilasküla majutusjuhi Janika Hango sõnul oli kunagi plaanis ka Narva 89 ühiselamu remontida. «Meil oli suur projekt koostöös Eesti riigi, Euroopa Arengupanga, Tartu linna ning Tartu Ülikooliga, mille raames peaaegu kõik Tartu üliõpilaselamud said korda tehtud,» seletab Hango. Narva 89 ühiselamu oli järjekorras viimane. «Paraku tõusid ehitushinnad projekti lõppfaasiks nii kõrgele, et viimast ühiselamut polnud enam võimalik remontida,» nendib Hango. Jutte Narva 89 ühikaelust on mitmesuguseid. Hango sõnul vahetati möödunud aastal välja kõik maja välisuksed, mistõttu ei kohta üürilised ühiselamu tualettides ning köökides enam ootamatuid külalisi. «Enne uste vahetamist oli meie üürilistel sage probleem näiteks tualettides süstivad narkomaanid,» toob Hango näite. Enne internetis vanade ühiselamute kohta kommentaare uurides selgus, et kartma peaks kindlasti vargusi ja sissemurdmisi. Selle tõttu kleepisime oma koridori tõstetud mööblile suure sildi, mis teatab: «Ära näppa!». Hiljem selgub, et pikanäpumehed on siiski suutnud sisse vehkida nii ühe 80ndate kõrgmoodi kuulunud tooli kui ka prügimäelt pärit külmiku. Irooniliselt on ühika iseloomulikem omadus külmikute uputus – pea igas koridorinurgas seisab üks Minski või Philipsi üliräpane külmutuskapp. Tualetid on oma olemuselt primitiivsed. Pole ei prill-laudu ega veepaagikaasi. Noormehed saavad veel hakkama, aga tüdrukud... Parasjagu tualetti suunduv hipi välimusega paljasjalgne tütarlaps imestab: «Prill-laud? Milleks?» Elati ka keldris Jõe sõnul on nad tualettidesse läbi aastate kümneid prill-laudu paigaldanud, kuid millegipärast on tudengitele värsked prill-lauad kui tõeline aare, mis kohe ära näpata tuleb. Vanematel olijatel ripub prill-laud oma toas ukse peal, vajadusel võetakse see tualetti kaasa. Ühiselamu keldrikorrusele minnes hakkab kõhe. Pikk koridor peagi kustuvate lampide allees viib ühiselamu ainsasse duširuumi, kus end pesta saab. Tõsi küll – kuigi ruum ise on lääbakil, paistavad vähemalt seinast välja ulatuvad torud remonditud olevat. Majajuhataja sõnul olid kunagi nõukaajal isegi keldrikorrusel eluruumid. Hallitanud laed, poole ruutmeetri suurused aknad ning lämbe õhk sunnivad rõõmustama, et vähemalt nüüd siia elanikke ei lubata. Ligi 800 tudengi hulgas, kes ühiselamukoha järjekorras ootavad, on aga kindlasti neidki, kes oleks nõus siia keldrisse elama tulema. Pärast nelja päeva kestnud remonti on üüritud toa üldpilt mõnevõrra paranenud. Ettenähtud remondifondi suuruseks kujunes ligi 2500 krooni, mille abil eemaldasime seinast ligi 20-aastase tapeedi ning seinaliistude alt hulga prussakapesi. Olenemata sellest, et eluruumi on vaid 14 ruutmeetrit, sai kõvasti vaeva nähtud. Paari aasta tagune Narva 89 üüriline Andres Hallaste mäletab aga ühiselamust ainult head. «See ongi tõeline ühikas,» on Hallaste kindel. Enne Narva 89 elanikuks asumist oli ta Raatuse tänava ühika klient, kuid sealt visati noormees peagi välja. «Pidu pidasime liiga palju,» naerab Hallaste. Tema sõnul on ülejäänud remonditud tudengikodud pigem üürikorterite kompleksid, mitte huvitavaid mälestusi pakkuv eluetapp. Tartu Ülikooli ühiselamud • Kokku kaheksa, millest veel kaks korda tegemata.
> Loe edasi |
