| Eelnõu, mis muudaks elektroonilise side seadust, annab pika nimekirja andmetest, mida telefoni- ja mobiilioperaatorid ning internetiteenuse pakkujad peavad oma klientide kohta koguma, et neid saaks kasutada võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Lisaandmete kogumisega seotud hiigelkulud jätab eelnõu aga ettevõtjate kanda. Tohutud kulutused «Operaatoritele toob see muudatus kokku sadadesse miljonitesse küündivad kulud,» kinnitas Elioni juhatuse esimees Valdur Laid, kelle sõnul eeldab uuendus paljude uute salvestusseadmete soetamist ning andmete töödeldavaks muutmist. Sama suurusjärku pidas tõenäoliseks ka WiMax-internetiühendust pakkuva Norby Telecomi juhatuse liige Ivo Saluoks. «Meie hinnangul on kulud jäetud ebaproportsionaalselt suures osas operaatorite kanda,» rõhutas Laid. «Lõppkokkuvõttes peab selle kõik ikkagi klient kinni maksma.» Ühe telekomiettevõttes töötava spetsialisti sõnul on kulud nii suured, kuna firmadel endil poleks eales vaja sellist infot koguda. «Piltlikult öeldes on andmed praegu laiali mööda võrku ja tuleb ehitada uus, andmete kokkukogumise võrk,» sõnas ta. Kaabellevi- ja internetiteenuse pakkuja Starman kinnitas, et kindlasti vajaks oluliselt täiendamist kliendihaldustarkvara, ainuüksi selle hind oleks mitu miljonit krooni. «Kõik eelnõust tulenevate kohustustega seotud kulutused peaks katma riik,» rõhutas ettevõtte kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen. Tema sõnul lisanduksid ühekordsetele kuludele märkimisväärsed summad, mis on seotud julgeolekuasutuste jaoks andmete töötlemise ja väljastamisega. IT-spetsialisti Peeter Marveti sõnul on ühiskonna turvalisus üldine hüve ning pole õiglane, et selle peavad kinni maksma üksikud ettevõtted. «Sama loogika järgi võiks Postimees kinni maksta purjus juhtide tekitatud kahju, sest Postimees kirjutab neist,» märkis Marvet. Kuritarvitamise oht Nii Saluoks kui IT-spetsialist Peeter Marvet olid ühel nõul, et kui suurtele ettevõtetele võivad investeeringud ka jõukohased olla, siis väikestele võivad need üle jõu käia. Eestis on aga ligi veerand tuhat sideettevõtjat, paljud neist pakuvad teenuseid seal, kuhu suured pole jõudnud või soovinud jõuda. Jurist Heinar Tammet juhtis tähelepanu Prantsuse konstitutsioonikohtu lahendile, kes arutas mõne aasta eest sidefirmadele pandud kohustust koguda õiguskaitseorganite jaoks infot oma klientide telefonikõnede kohta. «Kohus leidis, et kuna eesmärgiks oli ühiskonna turvalisus, tuleb see ka riigieelarvest kinni maksta,» märkis Tammet. Lisaks andmete kogumise ja talletamisega seotud probleemidele tunnistavad ettevõtjad ka andmete kuritarvitamise ohtu. Inimeste internetikasutust ja suhtlusharjumusi puudutav info oleks Saluoksa sõnul kuum kaup. «Kindlasti peab paika vana teooria – kui on võimalus, on kellelgi ka alati kiusatus,» märkis Saluoks. Eelnõuga saab tutvuda riigikogu kodulehel. Side- ja internetiteenuste kasutamise jälgimist puudutab eelkõige paragrahv 20. Andmete säilitamise kohustus • Eelnõu järgi peaksid mobiiltelefonioperaatorid tulevikus talletama aastaks iga kõne puhul helistaja numbri, nime ja aadressi, samuti tugijaama, mille levipiirkonnast kõne alustati. • Lisaks tuleb salvestada helistaja ja vastuvõtja mobiiltelefoni unikaalne IMEI-kood, anonüümsete kõnekaartide puhul aga kaardi aktiveerimise kellaaeg ja asukoht. • Internetiteenuste pakkujad peavad talletama muu hulgas internetiseansi algus- ja lõpuaja koos IP-aadressiga, elektronposti või internetitelefoni kasutamisel sisse- ja väljalogimise aja, kõne vastuvõtja kasutajatunnuse koos nime ja aadressiga. • Lisaks tuleks salvestada elektronposti saatjate ja vastuvõtjate andmed ning isegi info internetiseansi ajal külastatud lehekülgede kohta. |
