Edgar Savisaar ja Villu Reiljan selgitavad
ühiskirjas, et nende erakondade liikmed jätsid riigikogus hääletamata, kuna ei
tahtnud osaleda paremerakondade tagatoalepetes. Valijamehed peavad nüüd nende
arvates valima mitte ainult presidendi, vaid ka Eesti poliitilise kultuuri
edasise arengutee.
Ilukirjandus ja müüdid on täis naisi, kelle
pöördelistel hetkedel tehtud ennustused võivad näida liialduste või suisa
jaburustena, kirjutab Sigrid Tappo. Ometi osutuvad need ennustused hiljem
tõeks.
Türgis toimunud plahvatustega on nagu iga
terrorismiaktiga. See võib ju olla mõeldud valitsuse või muude võimude
tähelepanu äratamiseks, kuid kannatajad on paraku süütud inimesed, kes ei puutu
karvavõrdki vaenutsevatesse pooltesse.
Liiga soolane Vahet pole, kas presidendiks saab Toomas Hendrik Ilves
või Ene Ergma, peaasi, et presidendiks ei saaks taas Arnold Rüütel. Just seda
sõnumit kannavad eile ja üleeile presidendivalimistel võrdselt nii Ergmale kui
ka Ilvesele antud 64-65 häält.
Üldiselt ma ei kurda, et olen poliitikuis pettunud.
Ei hala, et nad võimule saades minetavad au- ja häbitunde, korrumpeeruvad. Ei
ähvarda, et ei lähe enam valima, sest nagunii saavad võimule need kõige
rumalamad ja omakasupüüdlikumad, leiab Tartu Postimehe ajakirjanik Martin
Pau.
«Kas riigikogus peaksid olema riigimehed või erakonnamehed?» küsib üleeile parlamendis oma kodanikuavaldusega keskerakondlasi ja rahvaliitlasi presidenti valima kutsunud iseseisvuse taastanud Eesti kõigi valitsuste nõunik Ülle Aaskivi.
Vanemad uudised
