Postimees Esmaspev
 «  30.juuli 2007  » 
На русском 
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
 Esileht > Arvamus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Triinu Priks: ametnik, sa pead rohkem hoolima!
30.07.2007 00:01
Triinu Priks, ELSi Viljandi osakonna juhataja


 
Triinu Priks

Kui Eesti Loomakaitse Seltsil ehk ELSil oleks kontor, siis mis juhtuks, kui riputaks uksele sildi «ELS on lõpetanud tegevuse»? Kui lülitaks välja ka infotelefonid ja sulgeks meilikontod? Kuhu suunata siis hädakõned ning millisele aadressile paluda pöörduda ELSi meili asemel?

Vaadates riiklikult ettenähtud süsteemi, tundub neid kohti olevat piisavalt palju. Aga päriselt?

Karm reaalsus on see, et inimene helistab esmajoones murega ELSi või jõuab sinna ringiga pärast mitut tulemusteta kõnet mujale. Aga kui palju teatakse teisi numbreid ja asutusi?

Kas sina tead, et veterinaar- ja toiduametil on igas maakonnas oma keskus, kus on vähemalt üks ametnik, kelle ülesandeks on kontrollida loomakaitseseaduse täitmist? Kas tead, et ka politseiprefektuurid ning keskkonnainspektsioon peavad täitma sama ülesannet? Kas tead, et abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab päästeteenistus või riiklik looduskaitsekeskus?

Või et kohalikud omavalitsused peavad oma territooriumil asuvate hulkuvate loomade eest hoolitsema, asutama selleks enda territooriumile varjupaiga või tellima teenust mõne teise omavalitsuse varjupaigast? Kas kogu selles suures asutuste rägastikus jäi nüüd meelde, kelle poole hädas looma murega pöörduda?

Sellest asutuste puntrast ja kattuvate ülesannete mõistatusest saab järeldada vaid üht: kui vastutajaid on palju, siis ei vastuta keegi. Elu on näidanud, et nii see ka tegelikult on. Üle päeva pöörduvad ELSi inimesed, keda on suunatud helistama ühte asutusse või võtma ühendust teise asutuse ametnikuga. Vastuseks saadud põhjendusi, miks see asutus ei saa looma aidata või miks teine asutus on hoopis parem või võimekam seda tegema, olen kuulnud kümneid.

Järgnevalt mõned üksikud reaalsed juhtumid, mis on ELSini jõudnud viimastel kuudel:

- Omanik on jätnud koera üksi keti otsa. ELSile helistaja on käinud koera söötmas ja jootmas ning pannud kuuti teki. Kohale kutsutud ametnik vaatab looma ja arvab, et probleemi pole. Ütleb veel, et täitsa kobe näeb välja, isegi tekk alla pandud ja puha.

- Suri naine, kellest jäid maha kassid. Vallavalitsus ei taha maksta peremehetuks jäänud kasside varjupaika viimise eest.

- Koer on olnud kolm päeva üksi kodus ja kohalik vallavanem soovitab murelikul naabril irooniliselt loomakaitsesse pöörduda. Politsei soovitab, et naaber võiks koera aitamiseks ise korterisse sisse murda.

- ELSile helistanu kassi ründas külas kõigile tuntud vabakäigukoer, kass sai raskelt viga. Ametnik, kelle poole kassi omanik pöördub, arvab, et oma ridaelamuboksi ukse ees istuv kass on hulkuv ja et «sellised tulebki maha murda».

- Pääsukesed lendasid kõrgesse tanklahoonesse ning ei saanud sealt välja. ELS oli üheksas koht, kuhu inimene abi saamiseks pidi helistama.

- Inimene pöördus vallavalitsusse murega naabri koera pärast, kes tõmbab ennast lahti ja hulgub ringi. Vallavalitsusest anti kohe ELSi number, et nemad tegelevad sääraste juhtudega, teevad trahvi jne.

- Maanteel vigastatud kitse näinud inimene helistab avalikult välja öeldud abinumbri ning saab vastuseks, et mis seal ikka teha, küll kits ära sureb.

- Linnugripi paanika kõrghooajal esitasid ametnikud argumendi: riik ei saa aidata vigastatud linde, kuna loomaaed ei võta linde vastu linnugripi hirmu tõttu, aga riigi tasandil toimivat lahendust pole. Seega peab aitama ELS, kuna ELSil on ju selline nimi – Eesti Loomakaitse Selts!.

Saanud vastuse asutusest, mis järjekordselt mingit looma aidata ei saa, proovib mõni loomasõber õnne mõne teise või kolmandagi kohaga, olenevalt entusiasmist. Et elu on kiire, jätab enamik abistamise katki juba pärast esimest kõnet. Pärast sellist kokkupuudet loomade abistamise (loe: abitusse seisundisse jätmise) süsteemiga ei pruugi ta järgmine kord looma aitamiseks enam midagi teha.

Aga kui kaua jaksavad vabatahtlikud, kui riiklik süsteem ei toimi? Aeg on teha muudatusi ning luua hädas olevate loomade abistamiseks arusaadav ja läbipaistev süsteem, mitte peita vastutust eri asutuste selja taha. Nagu pealkirjas öeldud – ametnik, sa pead rohkem hoolima! Alles seejärel saavad vabatahtlikud loomasõbrad aidata neid loomi, keda riiklik loomakaitse süsteem kiirelt abistada ei saa. Vastupidine olukord on vale.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  


Gallup
Kas riik peaks aitama laenudega hätta jäänud inimesi? (2231)
Jah, riigi ülesanne on oma kodanikke aidata
 4.93%
Ei, see soodustaks hoolimatut laenamist
 66.02%
Ei, maksumaksjat ei saa sundida teiste võlgu tasuma
 29.05%

Arvamusplats


Tarbija24


Elu24


 
Elu24
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Arvamus
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
21:51 Kasahstanis puudub internetivabadus

18:55 Teadlane: Savisaar pole kursis uuema majandusteooriaga

17:21 Ühispank ennustab halbade laenude arvu kasvu
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed