Õpilaste töödes kordusid samad vead ning ühtemoodi valed olid ka parandused. Hinded jättis samaks ehk hindas nulliga ka riigieksamite apellatsioonikomisjon.

Eksamikorrast kinnipidamisele oli keerukas hinnangut anda ka välisvaatlejal, sest raske oli piiri tõmmata, kus lõpeb küsimuste etteviiplemine ja algab õpilaste abistamine.

Kooli direktor Ave Paat tunnistas seletuskirjas, et kuna välisvaatleja sõnul olid õpilased eksamipinges käitunud emotsionaalselt labiilsena, võis küsimuste etteviiplemises rohkem abistamist olla, kui lubatud.

Viiel abituriendil jääb sel aastal aga gümnaasium lõpetamata. «Keeruline juhtum igas mõttes. On selge, et aasta pärast on neil eksamit veelgi raskem sooritada,» ütles haridusministeeriumi järelevalveosakonna peaspetsialist Kristi Mere.

Uue kooliaasta alguses käivad Mere ja osakonnajuhataja Kadri Peterson läbi koolid, kus eksamitel ilmnesid probleemid ja kaasavad vestlusesse ka koolide pidajad.

«Niisuguste juhtumite puhul ei saa enam selleks aastaks midagi muuta,» sõnas Mere. «Saab ja tuleb vaid koos aru pidada, kuidas sääraseid olukordi edaspidi vältida.»

Ta ei soovinud juhtumit sugugi Juhkentali kooli omaga võrrelda, kus matemaatika riigieksamil spikerdamisele aitasid kaasa kooli eksamikomisjoni liikmed. Kool jäi 52 noorel lõpetamata.

Tallinna kurtide kooli eksami puhul ei saanud vaatleja sõnul õpilased küsimustest aru ning nende lahtiviiplemisel abistasid õpetajad ilmselt ka vastamisel,» tõdes Mere.

Tema sõnul tuleb aga kõikide koolide õpilasi võtta võrdsetena, sest iga kooli suurim eesmärk on valmistada noori ette iseseisvaks eluks. «Väga raske juhus,» nentis Mere, kes on kooli käekäiguga kursis olnud riigieksamite algusaastatest saadik.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.14