Kirjeldatud meetodi eelisteks on suur sekveneerimiskiirus, odavus ning lihtsus, vahendab SA Eesti Geenikeskus.
Alates bakter Haemophilus influenzae genoomi sekveneerimisest 1995. aastal on praeguseks kindlaks tehtud sadade organismide – sealhulgas inimese, šimpansi, hiire, mitmete taimede, putukate, seente ja bakterite – genoomsed järjestused.
Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on lisandunud informatsiooni hulk olnud plahvatuslik: H. influenzae omast paartuhat korda mahukam inimese genoom sekveneeriti suuremalt jaolt juba aastaks 2000.
Tänaseks on varasemad DNA järjestamise tehnoloogiad end ammendanud ning aktiivselt otsitakse alternatiivseid lahendusi.
Paraku ei saa seda lahendust kasutada tundmatute genoomide järjestuste sekveneerimiseks, määrata saab vaid väikesi erinevusi varemsekveneeritud võrdlusjärjestuse suhtes.
Selliste individuaalsete erinevuste tuvastamine on aga üks põhieesmärkidest sekveneeritud genoomide uurimisel ning tulevikus saab sel olema väga tähtis roll haiguste molekulaardiagnostikas.Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
