|
Populaarsuselt teine teos oli Erik Tohvri «Mürgiliblikas», kolmandal ja
neljandal kohal olid Andrus Kivirähki raamatud «Rehepapp ehk November» ja «Mees,
kes teadis ussisõnu», teatas autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga
BNSile.
Viies oli Tohvri raamat «Peeglikillud», kuues Eno Raua «Kalevipoeg» ning
seitsmes Astrid Lindgreni teos «Vahtramäe Emil».
Raamatulaenutuse kümne populaarseima teose edetabeli lõpetavad Penni Vincenzi
raamat «Kaugeltki mitte ingel», Oskar Lõvi teos «Kolm naist» ja Meelike Saarna
«Kahe südamega tüdruk».
Autorite pingereas laenutati kõige rohkem Erik Tohvri teoseid – 46 629
korral, hüvitiseks kujunes kirjanikule eelmise aasta maksimumsumma 45 344
krooni.
Autoritest oli teisel kohal vene kirjanik Darja Dontsova, kolmandal USA
kirjanik Nora Roberts, neljandal Inglise kirjanik Barbara Cartland ja viiendal
USA kirjanik Sandra Brown.
«Välisautorid ei ole hüvitusfondile avaldust esitanud ning USA ja Vene
autorid ei saa Eestist autorihüvitust taotleda,» märkis Väljataga.
Kuuendalt kohalt leiab taas eesti kirjaniku Andrus Kivirähki, kelle teoseid
laenutati 20 193 korral ning kellele maksti 34 887 krooni hüvitust. Seitsmendal
ja kaheksandal kohal olid vastavalt maailmakirjanduse klassikud Agatha Christie
ja Astrid Lindgren.
Üheksandal kohal oli vene kirjanik Aleksandra Marinina ja kümnendal Aino
Pervik. Perviku teoseid laenutati mullu 17 038 korral, hüvituseks sai ta 23 700
krooni.
Hüvitused kandis sihtasutus autoritele üle 27.-30. juunini.
Sihtasutus Autorihüvitusfond loodi 2004. aasta jaanuaris Eesti kirjanike
Liidu, Eesti kirjastuste Liidu ja Eesti kujundusgraafikute Liidu poolt.
Autorihüvitusfondi eesmärk on maksta hüvitust autoritele ja autoriõiguste
omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja paljundamise eest.
|
