Üheksakümnendate aastate alguses kaitseväeteenistuse vajalikkusse üle peetud debatis püüdis nii mõnigi noorsand, kes kasarmuelust ei vaimustunud, oma eemalehiilimist põhjendada väitega, et on Eesti riigile kasulikum arvuti taga tööd tehes kui sõjaväes rivisammu harjutades. «Sõja korral kaitseme Eestit internetis!» kõlas selliste noormeeste lubadus, mis sai vanemate härrasmeeste homeerilise naeru osaliseks. Eestit kaitstakse ikka püssiga! Saatuse irooniana näib, et toonastel patsiga poistel oli omal moel õigus. Ehkki püssi ja suurtükiga teostatava riigikaitse vajadust kahtluse alla seada pole endiselt põhjust, on IT-riigikaitse tõusnud vähemalt sama põletavaks probleemiks. Enamgi veel, just IT-riigikaitse meetodid võivad osutuda Eesti kõige väärtuslikumaks panuseks kaitsealliansi arsenali.NATO küberkaitsekeskus on ametlikult vaid teadusasutus, kus analüüsitakse kübersõja intsidente ning töötatakse välja meetmeid rünnakute vältimiseks. Ent küberrünnakute õiguslike definitsioonide väljatöötamise kava näitab, et tulevikus ei saa välistada ka NATO riikide kübervastulööke nende arvutite pihta, kust rünnakud lähtuvad. Riikide küberruum näib muutuvat sarnaseks õhuruumiga, mida samuti kiivalt jälgitakse ja kaitstakse ning kuhu on oodatud vaid heade kavatsustega külalised. Võib oletada, et uued küberkaitsemeetodid, mida kevadiste rünnakute kordumise hirmus Eestis juurutama hakatakse, tähendavad ka internetiliikluse senisest parema jälgimise ning salvestamise vahendeid, et olla võimeline vaenlase liikumist tagantjärele kindlaks tegema. Mõistagi võib sellega seoses tõstatuda inimeste privaatsuse küsimus. Loodetavasti seletab valitsus kavandatavad meetodid lahti, et võimalikku hirmu privaatsuse rikkumise pärast eos leevendada. Nii nagu «päris» riigikaitses, tõuseb ka IT-riigikaitses olulisele kohale vabatahtlike osalus. See tähendab ennekõike oma arvuti viirustõrjetarkvara vabatahtlikku ja regulaarset uuendamist. Välisründajat on võimalik blokeerida, Eesti-sisestest arvutitest lähtuv rünnak võib osutuda aga tõsiseks pähkliks. Isegi praegu, kus suurem rünnak Eesti arvutitele on vaibunud, võtavad vaenulikud häkkerid iga päev üle kuni 20 Eesti-sisest arvutit, mida on võimalik kasutada riigi elutähtsate serverite ründamiseks. Ülevõetute hulka võib sattuda nii arvuti, millel on kirjutatud käesolev juhtkiri, kui ka see, millega te praegu seda juhtkirja loete. Isamaa nimel aeg-ajalt pool tundi arvutikaitsele pühendada pole kuigi suur ohver.
|
