| Teadlastel oli varem teada, et sipelgad oskavad tähtede järgi orienteeruda, kuid see, et nad suudavad mõõta ka läbitud vahemaade pikkust, oli neile üllatuseks.
Šveitsi ja Saksa teadlased uurisid Sahara kõrbes elavaid sipelgaid, kes
kannavad ladinakeelset nime Cataglyphis fortis. Nad suudavad toiduotsinguil
läbida väga pikki vahemaid ning suudavad pärast rännakut samasse paika tagasi
tulla.
Ulmi ja Zürichi ülikooli teadlased viisid läbi katsed, kus nad kas pikendasid
või lühendasid sipelgate jalgu. Nad panid sipelgad liikuma läbi toru,
mille teises otsas ootas putukaid toit ning sinna jõudes muudeti nende
jalgu kas pikemaks või lühemaks.
Katsed näitasid, et sama teed tagasi tulnud sipelgad suutsid liikumise
alguspunkti tagasi jõuda.
Samas aga täheldasid uurijad, et pikendatud jalgadega isendid läksid pesa
sissekäigust liiga kõrgelt mööda, lühendatud jalgadega isendid aga liiga
madalalt.
Nii teekonda pesast välja kui ka sinna tagasi suutsid putukad
täpselt mõõta ja uurijate arvates kasutasid isendid selleks sammupikkust.
«See katse näitas, et loomad mõõdavad vahemaade läbimist mingi sisemise
sammupikkuse mõõdiku abil, täpselt nagu sammuloendaja,» ütles uuringut juhtinud
neurobioloog Harald Wolf.
Ta lisas, et kui lasta lühendatud jalgadega sipelgatel minna
pesast tuhande sammu kaugusele, siis järelikult suutsid nad loendada, et
tagasitee peab samuti tuhat sammu olema.
«Lühemate jalgadega tehtud tuhat sammu on lühem vahemaa kui pikemate
jalgadega tehtud tuhat sammu,» lisas teadlane. Toimetas Inna-Katrin Hein |
