|
Kuue eestlasest Euroopa Parlamendi (EP) saadiku vaikijate edetabelit juhib
ülekaalukalt demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni liige Toomas Savi,
kirjutab SL Õhtuleht.
Esimest korda esines ta parlamendi kodulehekülje andmetel suures saalis 13.
detsembril 2004. aastal. Siis uuris Savi fraktsiooni nimel Euroopa Komisjonilt,
mida teeb Türgi võimaliku ühinemise eel ELiga. Ta rääkis väikerahvaste
olukorrast ning meenutas 1915. aasta genotsiidi armeenlaste kallal.
Mullu 12. aprillil muretses Toomas Savi malaaria kiire leviku pärast
maailmas. Samateemaline oli ka saadiku seni ainus esitatud küsimus EPs 17.
veebruaril 2005. aastal. Kõigil kolmel korral on mees esinenud parlamendis eesti
keeles.
Toomas Savi assistendi Joel Hirve sõnul ei kujuta EP saadiku töö endast
üksnes plenaaristungitel sõna võtmist.
«See ei ole mitte mingil juhul ainus kriteerium, mille järgi arvestada
saadiku panust,» vastas ta meilitsi esitatud küsimustele.
«Püüe hinnata EP saadiku tööd, võttes aluseks sõnavõttude arvu
plenaaristungitel on võrreldav sellega, kui SL Õhtulehe ajakirjaniku tööd mõõta
selle järgi, mitu korda on ta päeva jooksul oma arvuti klaviatuuri klahvidele
vajutanud,» vastas Hirv.
Savi on Euroopa Liberaalide ja Demokraatide fraktsiooni ning EP
arengukomisjoni liige, regionaalarengukomisjoni asendusliige, Aafrika – Kariibi
mere – Vaikse ookeani ja ELi parlamentaarse ühisassamblee delegatsiooni
asendusliige ning EP delegatsiooni Kanadaga suhtlemiseks aseesimees.
«Mure, et Toomas Savil on EPs vähe tööd, on täiesti põhjendamatu,» kinnitas
Hirv.
Suur rääkija pole ka sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves. Kahe aastaga on
ta EPs esitanud kolm küsimust, lühisõnavõtte on tal kuus.
«Plenaaristungil sõna võtmine ei ole eelnõude menetlemise korda arvestades
kuigi oluline näitaja. Sõnavõtu või kõnega ei ole võimalik midagi muuta,»
selgitas Ilves.
Keskerakonna liige Siiri Oviir on esinenud saalis neljal korral.
Sotsiaaldemokraat Andres Tarand on kahe aastaga esitanud kolm suulist küsimust.
Ta on ka täiskogus seitsmel korral sõna võtnud.
Priskelt on aga rääkinud sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ning isamaaliitlane
Tunne Kelam. Esimese kontol on mullu ja tänavu esimesel poolaastal 22 sõnavõttu
ja üks küsimus. Tunne Kelam on sama ajaga esitanud kaks küsimust ning võtnud
sõna 26 korral. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
