| Paljudele poliitikutele mõjus Simonjani enam kui viiesaja leheküljeline, sadade viidetega fundeeritud, majanduslikku, sotsiaalajaloolist ja kultuuripsühholoogilist empiirikat võrdlevalt analüüsiv ning akadeemilise objektiivsustaotlusega monograafia šokina. «Mis meiega on juhtunud?» küsisid mitmedki end vene-balti poliitika asjatundjateks pidavad inimesed pärast Simonjani raamatu lugemist, avastades, milliste eelarvamuste tihnikus ja kõigi suhete totaalse ülepolitiseerituse õhkkonnas on nad pidanud hinnanguid langetama. Hüljatud võimalused Simonjani raamat avas küll nende silmad – kahjuks, nagu viimase aja Vene–Eesti ja laiemalt võttes Vene–Balti suhete jätkuvat taandarengut silmas pidades, ei ole see midagi muutnud nende maade poliitilise eliidi käitumises. 1960-ndate teoreetilise sotsioloogia taustaga Simonjani raamatu erakordsus seisneb tema kuulsa kolleegi Vladimir Jadovi sõnul just nimelt püüdes mõista neid olemuslikke etnilis-kultuurilisi ja ajaloolisi tegureid, mis raamistavad mitte ainult Balti regioonis elavate venekeelsete kogukondade ja kohalike põlisrahvaste suhteid, vaid ka Venemaa ja Balti riikide omavahelist kommunikatsiooni. Mis on see, mis vormib venelasest või ka venekeelsest endisest nõukogude inimesest, tänasest ukrainlasest, kasahhist, turkmeenist, juudist baltlaste jaoks «teise», ajuti ka «võõra»? Miks valisid Balti riigid 1990-ndatel iseseisvudes just rangelt «tagasi Läände» tee, hüljates ajaloolise võimaluse realiseerida oma kahe tsivilisatsiooni vahelise sillaehitaja missiooni? Miks venelastel on raske seedida ja mõista Balti rahvaste ja riikide kiindumust oma «väikesesse maasse» ja miks Venemaa pole suutnud siiani ületada kultuurilist ja poliitilist traumat, mis kaasnes Nõukogude impeeriumi lagunemisega – kõigile nendele küsimustele otsib ja ka leiab vastuse Renald Simonjan. Kutse koostööle Ka kõige akadeemilisem käsitlus teenib mingit sõnumit. Simonjani monograafia paatos seisneb tegelikult väga lihtsas, aga just eelarvamuste ja ajaloolise taaga tõttu raskesti saavutatavas Venemaa ja Balti riikide ning rahvaste vahelise käitumismudeli järgimises. Nimelt, üksteise erinevusi tunnistades tuleks näha siiski Venemaa ja Balti regiooni geostrateegilist sõltuvussuhet ning sellest tulenevat koostöökohustust.
Raamat
Renald Simonjan
«Venemaa ja Baltimaad»
Venemaa Teaduste Akadeemia Sotsioloogiainstituut 2005 |
