Kaks nädalat tagasi peetud velotakso hooaja ametlikul avamisel kiitis nende kasutuselevõtmist ka linnapea Edgar Savisaar, kes tegi uudse taksoga proovisõitu.

«Leiame, et velotakso teenuse arendamine on atraktiivne ja tänuväärne projekt, kuid peame mõistlikuks selle teenuse lubamist väljaspool UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva vanalinna piire,» märkis Kesklinna vanem Keit Pentus eelmisel nädalal abilinnapea Toomas Vitsutile saadetud kirjas.

«Nimetatud seisukohta on väljendanud ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindajad, kelle sõnul kommertsreklaami kandvad plastikust velotaksod ei ole sobilikud vanalinna tänavapilti,» jätkas Pentus.

Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Annikky Lamp märkis, et velotakso sobimatust vanalinna on linnaosavalitsusele ette heitnud mitmed kesklinna elanikud ning samuti on velotakso teenus õiguslikult reguleerimata.

Peatuspaigaks raeplats

Velotaksode tulekut pealinna juba mullu sügisest alates pidevalt toetanud abilinnapealt Toomas Vitsutilt ei õnnestunud Postimehel eilse tööpäeva jooksul kommentaari saada.

Vitsutile alluva ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste lausus, et ei ole kursis Kesklinna valitsuse sooviga velotaksod vanalinnast välja tõrjuda ega oska seda seetõttu kommenteerida.

Kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting lausus, et muinsuskaitse peab rattataksosid sobimatuteks, kuid amet ei kavatse praegu nõuda nende linnamüüride vahelt väljaajamist.

«Muinsuskaitse inimesed ütlevad, et need pole originaalsed ega sobi vanalinna,» sõnas Holsting. «Kui järgmisel suvel on plaanis velotaksod uuesti käima panna, võtame sobivuse teema varakult üles.»

Eriti on muinsuskaitsjatele pinnuks silmas see, et vanalinna südamest ehk Raekoja platsist on saanud velotaksode põhiline peatuspaik, kus uusi sõitjaid peale meelitatakse.

Velotakso OÜ tegevjuht Erko Valk ütles, et on Kesklinna valitsuse ja muinsuskaitse ootamatust vastuseisust hämmeldunud. «Juba eelmise aasta sügisel uurisime linnast põhjalikult, milliseid kooskõlastusi ja lube meil vaja on, ning mingeid takistusi velotaksode kasutuselevõtule ei tehtud,» lausus ta.

Valgu sõnul on vanalinnas liikumine velotaksode jaoks ülioluline, sest linnamüüride vahel on autode liikumine oluliselt piiratud ja jalgrattataksot kasutades pääsevad inimesed kohtadesse, kuhu autoga ei saa. Ta märkis, et Raekoja platsist on kujunenud koht, kus enamik velotakso sõite algab või lõpeb.

Investeeriti 1,5 miljonit

Pealinnas liigub praegu seitse velotaksot ning erafirma on 130 000 krooni maksvate jalgrattataksode töölepanemiseks investeerinud 1,5 miljonit krooni.

Velotakso ligi meetrilaiusesse ja kolme meetri pikkusesse kabiini mahuvad ära pedaaliv juht ja kaks reisijat. Takso liigub kesklinnas ning ühe sõidu hind on 35 krooni.

Velotakso keskmine sõidukiirus on 15-20 kilomeetrit tunnis ning see ei tööta pelgalt pedaalimisega, vaid sellel on peal ka väike elektrimootor, mis aitab juhti näiteks tõusudel või kohalt äraminekul.

Velotakso tuli esimest korda kasutusele Berliinis 1997. aastal, kuid on praeguseks levinud 12 Euroopa riigi 22 linnas ning ka kahes Jaapani linnas – Kyotos ja Tokyos. Euroopa linnadest on lisaks Berliinile velotakso kasutusel veel näiteks Barcelonas, Viinis, Kopenhaagenis, Amsterdamis ja Londonis.

Velotakso Tallinnas

Velotakso tehnilised näitajad:

• maksumus 130 000 krooni

• keskmine sõidukiirus 15-20 km/h

• varustatud väikese elektrimootoriga

• võtab peale kaks reisijat

• kabiin 1,3 meetrit kõrge, 3 meetrit pikk ja 1 meeter lai

• kaal 100 kilogrammi

• velotaksol on 21 käiku

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.31