Ansip märkis vastuses sotsiaaldemokraat Jüri Tamme kirjalikule küsimusele, et pärast Eesti liitumist EL-iga 2004. aasta mais on EL-i kodaniku seaduse alusel väljastatud 4351 tähtajalist elamisluba, lisaks on 134 elamisluba pikendatud.

Neist umbes 40 protsenti ehk 1740 on eelmise aasta andmetele tuginedes väljastatud seoses töötamise või ettevõtlusega.

Samas on Ansipi sõnul oluline silmas pidada, et seaduse kohaselt võib EL-i kodanik kuni kolm kuud töötada või tegeleda ettevõtlusega ilma elamisloata, samuti võivad elamisloata Eestis töötada hooajatöölised.

Ansip märkis, et samal ajal on Eestist teistesse EL-i riikidesse tööle läinud hinnanguliselt 10 000 – 20 000 inimest, neist enim Soome, Suurbritanniasse, Iirimaale, Rootsi ja Saksamaale ning Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrasse.

Soomes anti eestlastele eelmisel aastal 2217 tööluba, Suurbritannias on alates EL-i laienemisest kuni eelmise aasta lõpuni registreeritud 4680 ning Iirimaal laienemisest kuni mullu 31. juulini 2861 eestlasest töötajat.

Rootsis on EL-i laienemisest kuni tänavu 16. aprillini väljastatud töötamisega seotud elamisluba 823 Eesti kodanikule, Norras omas eelmise aasta augusti lõpus tööluba 678 ning Saksamaal mullu juuni lõpus 698 eestlast.

Ansip lisas, et ülejäänud riikide kohta Eestis andmed puuduvad või on sinna läinud oluliselt vähem töötajaid.

Ta märkis, et välismaale tööle läinute kohta ülevaate saamine on probleem kõigile liikmesriikidele, kuna riik ise ei saa väljarändajate kohta arvestust pidada.

Välismaale tööle minnes ei ole ka Eesti kodanikud kohustatud sellest riigile teada andma.

Ansipi sõnul sõltub tööjõu liikumisest ülevaate saamine praegu peamiselt koostööst ja infovahetusest teiste riikidega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5