«Me palusime. Tema keeldus,» ütles Poola kaitseminister Radek Sikorski Brüsselis transatlantilisel konverentsil.

Sikorski võrdles Baltimaid, Poolat ja Valgevenet vältivat Läänemere-alust gaasijuhet 1939. aastal Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa vahel sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga.

Sikorski sõnul läheb merealune gaasijuhe 6 miljardit dollarit kallimaks kui maitsi läbi Ida-Euroopa kulgev trass ning selle peamiseks eesmärgiks on võimaldada Moskval Poola ja Valgevene gaasita jätta.

Gaasileppe Venemaaga sõlmis eelmine Saksa kantsler Gerhard Schröder.

Euroopa Komisjoni lätlasest energiavolinik Andris Piebalgs heitis samuti ette nappe konsultatsioone, enne kui Schröder ja Vene president Vladimir Putin möödunud aastal leppe allkirjastasid.

«Meil ei oleks tohtinud tekkida olukorda, mis meil selle torujuhtmega tekib, kus üks partnerriik otsustab seda arutamata projekti kasuks, mis on teistele vastuvõetamatu,» rõhutas ta Brüsseli konverentsil.

Tema sõnul tuleks sundida Venemaad oma «gaasijuhtmemonopolist» loobuma ja kolmanda osapoolega nõustuma.

Sikorski sõnul kahjustab Vene-Saksa gaasilepe Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mida Berliin oma sõnul toetab.

«Poola on koridoride ja üle tema pea tehtavate kokkulepete suhtes eriti tundlik,» rõhutas ta Molotov-Ribbentropi paktile ja teistele 20. sajandi lepetele viidates. «Me ei taha, et see korduks.»

Saksa valitsuse pressiesindaja keeldus Sikorski sõnu kommenteerimast.

Mullu detsembris püüdsid Venemaa ja Saksamaa Poolat rahustada, öeldes et Läänemere gaasiprojekt ei ole mõeldud Varssavi kahjustamiseks.

Schröder toetas projekti eesmärgiga vähendada Saksamaa sõltuvust naftast.

Sikorski sõnul pakkus Merkel Poolale võimalust pärast kokkulepet asja arutada.

«Enne otsuse langetamine ja alles pärast meiega konsulteerimine ei vasta meie ideele solidaarsusest. Me soovime, et Saksamaa ümber mõtleks.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5