Kui palju eestlasi põhjanaabrite juures töötab, on raske öelda. Mõni räägib 8000, teine 10 000 ning kolmas 13 000 inimesest.

Tõenäoliselt võib nende arv olla veelgi suurem, sest kuigi suur osa on seal tööl ametlikult, jagub küllaga ka illegaalseid töölisi, kes teevad oma paarinädalase või kuise otsa ära, võtavad palga sularahas välja ning tulevad tagasi. Vahel saadakse sellele ka jälile, kuid üldiselt siiski mitte.

Erinevad personalispetsialistid on eri meelt ka selles, kas eestlaste arv Soomes kasvab maist alates plahvatuslikult või mitte.

Lisatellimused

Seni on Soomes töötamiseks olnud vaja tööluba hankida, mis ei ole aga sugugi lihtne, või siis tuleb olla ametis renditööjõuna. Viimasel juhul töötatakse küll Soomes, kuid palka saadakse ja makse makstakse Eestis.

Üle-euroopalise töövahendusvõrgustiku Eures koordinaatori Heleri Hermansoni hinnangul plahvatuslikku Soome tööle minekut mais ei tule, sest suur osa soovijatest on juba praegu ühel või teisel viisil sinna jõudnud. Personaliotsingufirma Personalipunkt Extra juhi Herdis Ojasu sõnul on aga neile tulnud tellimuste arv seoses mai saabumisega märkimisväärselt suurenenud.

«Paljud firmad pelgasid seni endale Eestist inimesi palgata, sest osalised piirangud ikka kehtisid ja seetõttu ei peetud seda vahel heaks tooniks,» rääkis Ojasu. «Aga on valdkondi, kuhu soomlasi tööle ei leia, ja seetõttu tuntakse eestlaste vastu väga suurt huvi.»

Enamik eestlasi otsib Soomest lühiajalist, kuni pooleaastast tööd, et endale mingi rahasumma kokku korjata. Hermansoni sõnul pärineb viimane selleteemaline uuring 2004. aastast ning see näitas selgelt, et kuigi kaua kodust ära olla ei taheta. Samas leidub neidki, kes on korra üle piiri läinud, sealt endale arenguvõimaluse leidnud ning pikemaks ajaks paigale jäänud.

Eestlasi oodatakse Soome eelkõige füüsilist tööd tegema, olgu selleks siis ehitamine või tehasetöö. Samuti on oodatud bussijuhid. Nii on juba tuleval nädalal soome minemas üle kümne Tartus Connexis tööta jäänud juhi.

Ojasu sõnul oodatakse tavaliselt inimeselt soome keele oskust, kuid leidub ka kohti, kus see ei ole sugugi oluline. «Mõnes tehases, kus tuleb ühte kindlat asja teha, näidatakse töö kätte ja pärast seda ei ole suhtlemisoskus enam kuigi oluline,» rääkis ta.

Soodsad tingimused

Samas tuleks inimestel Ojasu sõnul ennast paremini kurssi viia Soome kollektiivlepingute süsteemi ja seadustega. «Soomes kasutatakse enam kui 300 kollektiivlepingut, mis annavad inimestele palju õigusi ja soodustusi,» rääkis ta. «Inimesel tuleb endale selgeks teha, millise lepingu alla tema töö käib.»

Unustada ei tohi seda, et põhjanaabritel kehtib astmeline tulumaks ning ühtset ja lihtsalt süsteemi oma netopalga arvutamiseks ei ole. Maksumäär võib erinevate tunnipalkade puhul olla aga väga erinev.

Oma uksed avab eestlastele täielikult maist alates lisaks Soomele veel Portugal ja Hispaania, samast otsusest teatas eile õhtul ka Kreeka.

Osalt avaneb Prantsusmaa ja Belgia tööturg. Prantsuse tööturg avatakse maist ametitele, kus on kohalikest töötajatest puudus.

Samuti seatakse nende ametite jaoks sisse lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjal probleemideta võtta tööle töötajaid kaheksast uuest liikmesriigist.

Nii on nüüdsest avatud ehitus- ja avalikud tööd, hotellindus, toitlustus ja restoranid, põllumajandus, mehaanika ja metallitööd, tööstus, kaubandus ja müük ning puhastustööd.

--------------------------------------------------------------------------

Eestlanna õpetab Soome lapsi

Kristiina Podduikini (36) väike klass Espoo Kirkkojärvi koolis on kapiäärtel laste joonistused ja mängud-harjutused, mille abil naine lapsi järele aitab. Nimelt järele, sest ta töötab kaheksandat aastat eripedagoogina – aitab neid, kes teistega sammu pidada ei jõua.

Kuigi koolis on vaid kuus klassi, käib ka seal Eesti lapsi, kelle vanemad on oma elukohaks just Soome valinud. Podduikini kinnitusel ei ole soomlased kuidagi eestlaste vastu. «Negatiivset suhtumist oli rohkem üheksakümnendate alguses, kui siia sattus igasuguseid naisterahvaid» on ta kindel.

Kõigile tulijaile paneb Podduikin aga südamele, et pudrumäed ja piimajõed ees ei oota. Soomlane tahab, et kaugemalt tulnu oskaks keelt ja tunneks elu-olu, ning väärtustab haritust ja kvalifikatsiooni.

Soome lapsi õpetamas ei ole eestlasi palju, kuid neid siiski leiab. Näiteks Podduikiniga samas koolis käib kaheks tunniks nädalas üks eestlanna lastele eesti keelt õpetamas, sest omavalitsus tagab just sellises mahus emakeeletunde igale sisserännanule.

Kui paluda Podduikinil keskmise Soome haridustöötaja palka võrrelda Eesti omaga, jääb naine jupiks ajaks mõttesse ja arvab, et see on Soomes vast kolm-neli korda suurem. «Aga minu jaoks ei ole see kõige olulisem, sest mul on siin pere ja see mind selle kohaga seob. Aga ega Eesti sellepärast väheolulisem ole.»

Saarlanna lubab Eestisse naasta

Nordic Jet Line’i klienditeenindaja Triin Tamme (23) juurest käib läbi suur osa Soomes töötavaid eestlasi. Nädala alguses tulevad nad Helsingisse tööle ja reedel saab samad inimesed uuesti laevale saata.

See, et Tamm ka ise Soomes on, on tegelikult juhus. Aasta põhjanaabrite juures lapsehoidjaks olnud neiu hakkas kolme aasta eest töövahendajate kaudu uut rakendust otsima ja sattus juhuslikult tööle laevafirmasse.

Nii elabki neiu sellises rütmis: kevadest varatalveni elab nädala Helsingis ja nädala on kodus Kuressaares, siis mõni kuu jõudeaega ning uuesti samale ringile.

Küsimus, miks ta just Soomes töötab, paneb Tamme mõtlema. Kui paljudel on põhjuseks raha, siis tema seda esimesena ei nimeta. Loomulikult on palk mitu korda parem kui Saaremaal, kuid Tallinna kolleegidega võrreldes seda siiski hirmsuureks pidada ei saa.

Vahe on aga selles, et kui Tamm saab terve nädala teha pikki tööpäevi ja siis nädala puhata, tuleb Tallinna tüdrukutel ametis olla viis päeva nädalas ja pika puhkuseta.

Eestlasi võetakse Soomes Tamme kinnitusel hästi vastu ja vastastikku sildistamist enam eriti ei harrastata.

Nii lubab Tamm Soomes olla nii kaua, kui võimalust on, aga tulevikus kindlasti Eestisse päriseks tagasi tulla. Saaremaal on ootamas kodu ja perekond.

Eesti bussijuht toetab kolleege

Märtsikuine Soome bussijuhtide streik jagas kohalikud ja välismaalased kahte leeri – ühed, kes toetasid veendunult ühisjõudu ja keeldusid töötamast, ning streigimurdjad.

Neli aastat Soomes bussirooli keeranud Jüri Kõrge valis algusest peale esimese leeri. «Mina ei tulnud siia kiirelt suurt raha teenima, vaid elama ja töötama,» põhjendab enam kui 25-aastase juhistaažiga mees.

Kui palju eestlastest bussijuhte Soomes on, ei tea keegi, kuid Kõrge hindab arvuks tuhatkond. Kaasmaalastest kolleegide hingeelu kohta Kõrge palju ei tea, sest suhtleb põhiliselt soomlastega. Seepärast ongi ta kindel, et kui ise mõistlik inimene olla, ei suhtu kohalik võõrasse kuidagi halvustavalt.

Selleks, et ametis püsida, peab Soomes hoolas olema, sest reisijate tagasiside on väga tihe. «Kui midagi valesti on, siis telefoni haarama on nad väga varmad, olgugi et süü ei pruugi alati lasuda juhil.»

Töötingimused on Kõrge sõnul võrreldes Eestiga nagu öö ja päev. Ennast ei tule tööga rebestada, kollektiivlepingu tingimustest peetakse kinni ja palk on korralik. «Minule siin meeldib ning äratulemist ma ei plaani,» kinnitab ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78