Euroopa Liit jõudis üle kolme aasta kestnud
diskussioonide järel neljapäeval kokkuleppele uutes asüülireegilites, mida ÜRO
ja inimõiguslased on juba ette nimetanud põgenike õigusi kitsendavateks.
ELis asüüli taotlemise protseduuride ühtlustamiseks
mõeldud reeglid peaksid tagama, et ehtsad põgenikud leiavad turvalise
varjupaiga, jõukasse EL-i paremat elu otsima tulnud majanduspõgenikud aga ei saa
edaspidi süsteemi lünki ära kasutada.
«See on tähtis samm võitluses
asüüliäri vastu,» ütles Saksa siseminister Otto Schily, kelle kodumaa on üks
olulisemaid põgenike sihtpunkte Euroopas.
ELi siseministrid saavutasid
uute asüülireeglite üle poliitilise kompromissi mõni päev enne ühenduse
laienemist, mil EL kasvab 25 liikmeliseks. Reeglite jõustumiseks tuleb need veel
ametlikult heaks kiita.
Rootsi migratsiooniminister Barbro Holmberg
kiitis saavutatud kokkulepet ja ütles, et põgenikel on õigus asüülitaotluse
vestlusele ja taotluse tagasilükkamise korral on neil voli apellatsioon esitada.
«Rootsi seadustes on sellised asjad enesestmõistetavad, aga küsimus
tekib Euroopa tasandil, sest igal pool mujal Euroopas ei ole see nii
enesestmõistetav,» seletas ta.
Et kõigi liikmesmaade toetust saavutada,
jättis EL-i eesistujamaa Iiri mõned ettepanekud kõrvale, samuti vähendati
reeglite EL-i tasandil ühtlustamise määra.
Lahendamata jäi näiteks
küsimus, kas põgenik peab kogu asüülitaotluse menetlemise ajaks jääma sellesse
ELi riiki, kus taotlus esitati.
ÜRO põgenikeagentuur ja mitmed
inimõigusorganisatsioonid nagu Amnesty International on ELi migratsioonireegleid
rünnanud, väites, et ühendus toob põgenike õigused oma kodanike
võõrastevaenulike tunnete leevendamise ohvriks.
EL-i saabuvate
asüülitaotlejate arv on viimasel ajal vähenenud, kuid asüül ja immigratsioon on
ühiskonnas endiselt tundlik teema ning immigratsioonivastased parteid on kõikjal
edukad.