Täna arutab Eesti Jalgpalli Liidu juhatus kriisikoosolekul, mida ette võtta rahvusmeeskonnaga, kes on tulemuste poolest langenud taasiseseisvumise järgsele tasemele, kui igast vastasele löödud väravast suursündmus tehti ja see avalikkuse hulgas palju kõlapinda tekitas.

Samal teemal: Pohlak: Goes vajab võimalust ennast tõestada PILT: Mart Poom: asi võib minna veel hullemaks

Koondise tabeliseis on masendusttekitav – viie mänguga pole suudetud lüüa ühtki väravat, punktiarve avamisest rääkimata. Teist nii kurva saatusega meeskonda käimasoleval valikturniiril pole. Eesti edestab alagrupis ühe tabamuseni jõudnud Andorrat tänu paremale väravate vahele. Kuid kas selles saab süüdistada ainult peatreenerit ja kas Goesi asendamine muudaks olukorra paremaks?

Olen seisukohal, et Goes on teinud koondisega head tööd. Seda nii staadionil mängijaid juhendades kui ka taustajõudude ja treenerite koolitussüsteemi loomisel. Eravestlustes on sama kinnitanud ka koondislased, kelle sõnul on mänguline areng olnud märgatav.

Maailma edetabelis asuvad kõik seni Eestit võitnud tiimid esiviiekümnes, meie mehed aga alles 106. kohal. Jalgpalli iseloomu arvestades on tugevamad koondised võrreldes teiste pallimängudega küll rohkem haavatavad, kuid see tähendab asjaolude soodsat kokkulangemist.

Samas on just vigastusetont Eesti ridu halastamatult räsinud ja meiesugusele väikeriigile tähendab iga põhimängija eemalejäämine suurt kaotust. Koondise peatreenerilt ei saa nõuda imet, vaid olemasolevate võimaluste maksimaalset ärakasutamist. Ja sellega on Jelle Goes hakkama saanud.

Spordiküljel esineb ootamatult julge avaldusega Eesti nimekaim jalgpallur Mart Poom, kelle hinnangul võivad koondist ees oodata veel raskemad ajad. Vanameistri sõnul pole lahkuvale põlvkonnale väärilist asendust peale sirgumas.

Poomi sõnu on raske ümber lükata. Näiteks kuni 21-aastased noormehed põrusid mullu peetud omaealiste EM-valikturniiril juba eelringis, jäädes kahe mängu kokkuvõttes alla Walesile 1:7. Riigi jalgpallipüramiidile pannakse alus noortetööga. Selles osas võiksid vuti eestvedajad küsida nõu näiteks võrkpalluritelt, kelle noormehed on kahel viimasel korral Vana Maailma finaalturniiril 16 parema hulka jõudnud. Tänavu said sellega esmakordselt valiksõela läbides hakkama ka õrnema soo esindajad.