Tallinnas Pärnu mnt 139D/2 asus mõne aasta eest investeerimiskontor, kus sõlmitud tehingud pidi tooma klientidele kasumeid muu hulgas Küprose kinnisvaras ja Guinea teemandikaevandustes.
Ühel päeval olid kadunud nii kontor, tema maaletoojad kui ka sinna paigutatud miljonid. «Pealtnägija» järgi on tegemist kõige kurioossema investeerimisafääriga.
Liberty Panga investor 67-aastane endine raamatukoguhoidja tunnistas, et tal ei tekkinud antud lubatuste suhtes kahtlusi. «Häbi öelda, aga vot nii naiivne ma tõesti olin.»
Ka 51-aastane bussijuht Väino Mäepea uskus, et tegemist on reaaalse pangaga.
Nii raamatukoguhoidja kui Mäepea said väidetavalt suurepärasest investeerimisvõimalusest kuulda tuttavatelt ja mõlemal oli tookord pangaarvel suurem summa vaba raha. Väinol maamüügist teenitud 120 000 krooni ja Merikesel tagastatud vanematetalu eest saadud ligi 400 000 krooni.
Mõlemad tunnistasid «Pealtnägijale», et väga põhjalikult neile ei seletatud, et kuhu see raha täpselt läheb ja kuidas intress sealt täpselt tekib. Samas ei esitanud kumbki selle kohta ka küsimusi.
Kõnealuse investeerimisskeemi maaletoojaks peetakse 47-aastast Frank Werner Heinzingeri, kes ilmus Eestisse 2001. aastal ja hakkas saalitäitele inimestele jutlustama kohe nende sülle kukkuvast rikkusest.
Ringkonnaprokurör Tambet Graubergi sõnul hoiatas finantsinspektsioon tookord inimesi.
Keskkriminaalpolitsei alustas menetlust, et tuvastada, kas tegemist ei ole kelmusega. Ent hoolimata ponnistustest, kahtlustatavale kelmile küüsi taha ei saadud. Üks põhjus oli, et sakslase ja tema jüngrite jutt oli nii veenev.
Aastatel 2001-2004 toimus üle Eesti koosolekuid, kus ettevõtmist reklaamiti kui pensionisammast, mis tagab äraelamise surmani. Tuhanded inimesed panid mängu kümneid kui mitte sadu miljoneid kroone. «Ja ütleme niimoodi, et investeeritav summa oli 500 - 50 000 dollarit. Kui nüüd väike arvutus teha, neid inimesi on rohkem kui 2000, kes on sellise programmiga liitunud – neid on päris palju, tõsi,» rääkis Grauberg.
«Mastaapselt oli see asi ette võetud ja võime öelda, et ka Lätis, Leedus ja Venemaal on neil sama palju kliente. Või isegi rohkem.»
Hoolimata võimude ja meedia korduvatest hoiatustest saavutas Heinzingeri skeem nii müstilise mahu tänu sellele, et rajati nutikas võrk kohalikest edasimüüjatest.
«Oli välja töötatud kindel boonus- ja karistussüsteem. Boonussüsteem tähendas seda, et iga inimene pidi leidma järgneva inimese, kellega sõlmida leping - kõik need inimesed olid seejuures iseseisvad esindajad - ja kui inimene leiti investeeringuks, siis see summa, mis saadi sellelt inimeselt, jaotus ühe leveli peal ja teise leveli peal,» selgitas ringkonnaprokurör.
Kõnekas detail on, et edasimüüja sai karistada muu hulgas selle eest, kui tunnistas potentsiaalsele kliendile, et müügivõrk eksisteerib ja ta ise saab vahendustasu. Mulje pidi jääma, et megalepingut pakutakse tuttavale heast südamest.
Aastate jooksul pakkus sama seltskond Eestis vähemasti tosinat erinevat investeerimisskeemi ning vahetasid nende taga olevaid firmasid nagu mõni mees sokke. Kuid tagantjärgi kõige kurioossem ja eksootilisem oli kõige viimane pakkumine.
«See on niuke... pidi olema üks väga tuntud pank- Liberty pank, mis on Ameerikas täiesti olemas,» rääkis raamatukoguhoidja. «Harukontor pidi olema kusagil Mutsamudul. Vahekontor on pank Liberty. See, kust neid lepinguid vormistati, asub Küprosel nende jutu järele.»
Politsei materjalidest nähtub, et investorite huvi äratati üles juttudega Küprose kinnisvarast ja suurest teemandikaevandusest Aafrikas Guineas.
«Pealtnägija» andmetel oli Tallinnas Pärnu maanteel tehinguid vahendanud firma oli registreeritud madala maksumääraga piirkonnas USA Delaware’i osariigis. Inimesed saatsid Tallinnast raha Uruguay firmale, mille arveldusarve asus aga Küprose pangas. Raha pidi väidetavalt edasi rändama Guineasse.
Kuid tegelikult avas Liberty Pank klientidele kontod Lätis. Niisiis pärast tiiru ümber maailma maandus raha meie naabruses. Selle ahela ainus mõistlik põhjendus saabki olla, et eesmärk oligi asi võimalikult segaseks ajada.
Ameerikas on Liberty Bank Ltd, kuid Eesti investorid ajasid asju firmaga Liberty Bank Inc.
Liberty Pank on registreeritud Anjouanis Mutsamudus. Anjouan eksisteeris kunagi India ookeanis Madagaskari ja Mosambiigi vahel. See on üks Komoori saartest, mis kuulutas 1997. aastal ennast põgusalt iseseisvaks.
Segadust kasutades registreerisid hämarad ärimehed pisikeses islamiriigis hulga panku, mille nimed on väga sarnased kuulsate krediidiasutustega. Teiste seas Liberty Panga, mida müüdi internetis edasi 19 000 dollari eest. Ehk tegemist oli otse öeldes riiulipangaga, mille presidendina esitles end Heinzinger.
> Loe edasi |
