Peaminister Andrus Ansipi visiooni järgi peaks Eesti
jõudma 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi. Miks ka mitte. Poliitiline suund
on kahtlemata õige. Hiljuti kinnitas Eesti Panga president Andres Lipstok, et ta
saab kuus 5000 krooniga hakkama. Muidugi kõik teavad, et juba panga presidendi
ametiauto kulud on kuus üle 5000 krooni, kuid sõnum on poliitiliselt korrektne
ja tugevalt blufitud.
Bluff ja korrektsus, sellise pealkirja all kirjutaks tõenäoliselt romaani 21.
sajandi Tammsaare. Pool sajandit tagasi muretses kirjanik tõe ja õiguse võtmes.
Ma ei tea, mida teha tõe ja õigusega aastal 2028 – pigem ikka bluffida
poliitiliselt korrektses suunas.
Rahvusvahelistel rahaturgudel toimub just see. Hiljuti tegi üks 31-aastane
pankur oma tööandjale SocGen’ile 5 miljardi euro suuruse kahjumi. Pankur uskus,
et Euroopa aktsiad tõusevad ja bluffis väga kõrgete panustega seda trendi
ülespoole. Tugeva võimendusega ehk laenatud rahadega tehtud tehingud tõid
meeletu kahjumi, kui aktsiate hinnad liikusid poliitiliselt ebakorrektses suunas
ehk langesid.
Majandusmuinajutu järgi peaks ju aktsia hinnad tõusma keskmiselt 10 protsenti
aastas, kuid see on ainult teoorias nii. Praktikas olla bluff ehk võimendusega
tehingute taga olev tohutu rahamass tavapärase turuloogika pea peale pööranud
ning viimase nähtuse üle kurdab isegi investeerimisguru Warren Buffet.
Mõni aeg tagasi oli Eestis moes kiita Iirimaa majandusedu ja loomulikult
innovatsiooni. Käisin ka ühe iirlase loengut kuulamas. Iirlane rääkis, et
teaduse muutmisel tooteks on kõige kallim etapp reaalselt toimiva toote
väljatöötamine ja selle turundamine. See on koht, kus superfirmad panustavad
sadade miljonite dollaritega tundmatusse. Eesti ärimehed valdavalt teevad uue
kaubanduskeskuse, hotelli või ajakirja, sest neil ei ole piisavalt raha Apple’i,
IBMi, Sony, Samsungiga ... võidu joosta. Neil on terve mõistus ja nad saavad
aru, et globaalsel majandusruletil nad ei saa sellist summat letti visata
puuduliku informatsiooni hulga juures. Armin Karu keelekasutuse järgi on nad
targad mängurid ning üritavad teha mõistlike panuseid. Loodetavasti on läbi ka
ajad, kui kõik pandi vägisi riisi või maisi külvama või mobiiltelefone
tootma.
Muide iirlased, kes ka põevad praegu kiire kasvu järgset pohmelli, on ühe
elaniku kohta kõige osavamad eurorahade väljalüpsjad. Ja veel üks asi, kui Ansip
mulle helistaks ja ütleks, et pane panus 22-le, võit garanteeritud, siis ma
oleks kindlasti mõistlikkuse piires tänulik. |