Lisaks sellele tuleb tükk aega nuputada, kus lennujaam üldse asub – ühelt poolt vaatab vastu Eestit meenutav tihe kuusemets, teisalt ehituskonstruktsioonide hunnik, milles ei paista küll tavalist lennuvälja siginat-saginat. Peast käib läbi mõte, et nii-nii, kas see siis ongi Euroopa ühisraha euroga liitumise hind – inflatsiooni nimel vaka all hoitud majanduskasv, mis on pidurdanud nii kinnisvara arendamist kui ka hoidnud inimeste rahakotte õhukestena. Tallinna lennujaam on ju küll samuti pisike, kuid n-ö euroremonditud ning kinnisvaraäri on võtnud sisse sellised tuurid, et ähvardab üle kuumeneda.
Eestlastega sarnased Siiski leiab ehituskonstruktsioonide vahelt ukse, mis viib pisikesse passikontrolliruumi ning sealt juba välja teele Ljubljana poole, mis jääb lennujaamast umbes 30 kilomeetri kaugusele. Ljubljana poole sõitev buss, mis peatub iga posti juures, vallandab äratundmisrõõmu – ka Eestis vurasid aastate eest sellised 1970. aastatel valminud ühissõidukid, milles reisijate meeli hoidis ärkvel hoogne rahvamuusika, Sloveenia puhul Alpi rahvale iseloomulik joodeldamine.
Pilti Sloveeniast kujundab ka kohati auklik asfalt, samal ajal kui kontrasti pakuvad korralikult remonditud suured, valdavalt kolmekorruselised eramud. Seda kummastavamalt mõjuvad Ljubljanasse jõudes lagunevad majad ja üldine hall linnapilt. 2004. aastal Euroopa Liitu astunud kümnest riigist esimesena euro kasutuselevõtu tingimused täitnud Sloveeniast jäänud esmamuljesse lööb esimese mõra Mart Luik, kes mullu sügisest juhib Sloveenia telejaama Prva, mis kuulub Modern Times Groupile. Varem on Luik juhtinud Eestis telejaama TV 3 ja Venemaal MTGi telejaama.
Moskvast Ljubljanasse tööle asunud Luige sõnul vajab ta veel veidi harjumist rahuliku ja väikse linna elurütmiga, kuid on õppinud hindama juba heas korras Sloveenia kiirteid, aga ka turvalisust ja viisakust liikluses. Luik leiab, et sloveenid ja eestlased on paljuski sarnased, näiteks töökuse, individualismi ja kinnise iseloomu poolest.
Paratamatu vahetus Nõnda äratas tolari väljavahetamine euro vastu nii mõneski sloveenis rahvusromantiku, kuid Luik oma tutvusringkonnas siiski ühtegi päris Euroopa ühisraha vastast nimetada ei oska. Sloveen mõtleb kainelt – euro kasutuselevõtt oli paratamatus, mis otsustati ära juba euroliitu astudes. Kirjastamisega leiba teeniv Jure Golob, kelle kaasa on eestlanna, näeb samuti ränka vaeva nuputamisega, kas tema tuttavate seas leidub keegi, kes kuidagi ei soovinud oma palka eurodes näha. Ta vaatab nõutult otsa, tõesti ei oska kedagi nimetada. Golob põhjendab valutut eurole üleminekut tõsiasjaga, et sloveenid on harjunud rahavahetusega. Kõigepealt oli Jugoslaavia aegadel vana dinaar, mis vahetati uue vastu, kuid mõlemad olid oma väärtuselt naeruväärsed. Inflatsioon küündis mõne tuhande protsendini, raha trükiti juurde pea iga päev ning selle väärtus langes mõnikord tundidega.
Tolar vahetas dinaari välja pärast Sloveenia iseseisvuse taastamist 1991. aastal, kuid oli algul samuti ebastabiilne. Nii kasvas tolar sloveenide südameisse alles hiljuti, kui Sloveenia oli astunud euroliitu ja raha muutunud stabiilsemaks, hindab rahandusminister Andrej Bajuk, kelle sõnul oleks rahavahetus olnud ehk lihtsam kolm aastat tagasi.
Väärtuslik münt Toidupoes sadades ja riidekauplustes tuhandetes
tolarites hinnasilte nägema harjunud sloveenidel on raske arvestamist ümber
sättida tihti alla kümne euro jäävatesse summadesse. Valitsuse juures euroliidu tasuta infotelefonile vastavad Mihaela Hocevar ja Mirjana Novovic tõdevad kui ühest suust, et tihti ei oska nad müntide rohkuse tõttu arvestada, kui palju eurosid neil rahakotis on. Valitsuse pressiosakonna sekretär Mateja Malnar Štembal tõdeb muheledes, kuidas tema pisike poeg teda parandab, kui juhtumisi lipsab üle huulte «euro» asemel ikka veel «tolar» – võimude euro-kampaania on olnud nii tõhus, et iga laps ja vanur peaks teadma, mis on euro ja millised sellega kaasnenud hüved-ohud.
Kui hüvena nimetavad sloveenid kõigepealt mugavust, et ei pea enam näiteks Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse sõites raha vahetama, siis sama kindlalt troonib euro tulekuga kaasnenud negatiivsete nähtuste nimekirja tipus hinnatõus ja raha väärtuse muutumine. Sloveenia Tarbijate Ühendus käivitas eelmise aasta keskel ulatusliku teavituskampaania, et inimesed oskaksid hindu tolaritest eurodeks ümber arvestada ning mõistaksid seejuures, et üks eurosent on ka väärtuslik. Tolarite ajal ei kummardunud sloveenid naljalt maast münte üles korjama, nüüd on tänavad puhtad. Seejuures on sloveenid muutunud rahaarvestuses niivõrd tähelepanelikuks, et kelnerid ja taksojuhid kaebavad, et jootraha on kokku kuivanud. Nõnda on euro hindu kergitanud eelkõige restoranides, baarides ja kohvikutes, aga kallinenud on teenused ka spaades, hotellides ja pankades. Kuigi võimud kinnitavad, et eurodega arveldamine iseenesest ei too kaasa hinnatõusu, on paljud kaubad kallinenud keskeltläbi kakskümmend protsenti, mistõttu avas tarbijate ühendus oma internetikodulehel detsembri keskel nn musta nimekirja, et inimestel oleks sisseoste tehes ülevaade hindadest ja valikuvõimalus.
Veidi enam kui kahe nädalaga laekus tarbijate ühendusele tuhat kaebust, mis vaadati üle ning kui info osutus õigeks, pandi nad musta nimekirja koos ettevõtja selgitusega, miks hinnad on tõusnud. Lisaks kohvi- ja teehindadele, mis kõige markantsematel juhtudel kasvasid kuni 80 protsenti, on teinud suure hüppe parkimistasud Ljubljanas – automaadid neelavad euromünte, mis asendavad sama suuri tolareid. Kui supermarketites tarbijate ühenduse andmeil hinnad üldiselt ei tõusnud, siis ühel juhul puhkes siiski skandaal, kui edasimüüja tõstis külmutatud toidu hinda 54 protsenti.
Ümardamine «Ma olen seda [musta nimekirja] vaadanud, kuid see ei muuda midagi,» leiab eurot elavalt arvustav ametnik Maruša Gortnar, kelle sõnul teevad inimesed ikka sisseoste neile kõige mugavamates kohtades ning ettevõtjad teavad seda. Gortnari arvamusega ühineb Roman Kuhar, kes töötab Rahu Instituudis, mis keskendub vägivalla, sõja, turvalisuse, meedia ja tsiviilühiskonna uurimisele. Kui Sloveenias tõusid hinnad enamasti aasta jooksul enne euro kasutusele tulekut, siis Kuhar märgib, et jaanuarist maksab ta lõunasöögi eest tolarites arvestades 1300, kui varem tuli selle eest tasuda 950 tolarit.
Hinnatõusu ilmestab ka kodutu, kes tuleb baaris peavarjuta inimeste väljaantavat ajakirja müüma. Kui varem maksis väljaanne 200 tolarit, siis nüüd tuleb selle eest välja käia üks euro ehk 239,640 tolarit. Ümardamise võlu. Palgad pole tõusmas Hinnad on Sloveenias üldiselt Eestiga võrreldes krõbedamad, aga ka palgad kõrgemad. Sloveenia miinimumpalk oli mullu 521,83 eurot ehk 8165 Eesti krooni kuus. Keskmine palk oli 1208,36 eurot ehk 18 907 krooni, millest inimesele jäi kätte keskmiselt 769,23 eurot ehk 12 036 krooni.
Ometi käriseb palkade ja hindade vahe ostjate kahjuks. Gortnari sõnul peavad ametiühingud ja võimud küll juba poolteist aastat palgaläbirääkimisi, kuid nendes pole praegu läbimurret näha. Pealegi tuleb Sloveenia keskmisest palgast kõneldes silmas pidada ka suuri lõhesid ühiskonnas – need, kes teenivad tuhandeid eurosid kuus, upitavad ka keskmised näitajad üles.
Suurte palgavahede ja hinnatõusu tõttu oleks euro üldse võinud tulemata jääda, leiab taksojuht Gregor Nevenkic. Samal põhjusel oleks Sloveenia võinud tema hinnangul jätta astumata ka euroliitu. «Kui me ei olnud ELis, elasime paremini. Tavalised asjad, nagu leib ja munad, olid odavamad,» selgitab Nevenkic. «Korterid olid odavamad – kõik oli odavam. Nüüd on väga raske elatist ja elukohta leida.»
Nevenkicile ei ole meele järele ka praegune Sloveenia valitsus, kes tema hinnangul surub meelega ühiskonnas alla pärast Teist maailmasõda riiki tulnud töölisi ja nende järeltulijaid. Nevenkici emapoolsed vanavanemad on pärit Serbiast, isa suguvõsa Horvaatiast, ta ise aga sündinud Sloveenias ja enda sõnul puhas sloveen.
«Olen selle poolt, et hoiame [Euroopas] kokku, on turvalisem, piire pole, ühine raha,» pehmendab Nevenkic siiski oma hoiakut, kuid märgib, et välisfirmad ei tohiks tulla Sloveeniasse hindu üles upitama ja töökohti hõivama. Miks olid aga Sloveenia poliitilised jõud ühel meelel kiire euro kasutuselevõtu asjus? Inimõiguste ja vabaduse eest seisva Simon Maljevaci hinnangul vaid selleks, et olla esimene ja uhkust tunda.
|
Logi sisse
kõik galeriid
