Aasta 2006 alguses avaldatud Eurobaromeetri küsitlustulemuste järgi nõustub peaaegu kolmveerand ELi kodanikest väitega, et korruptsioon on nende riigis oluline probleem, 75 protsenti usub, et korruptsiooni esineb nii kohalikes kui ka piirkondlikes asutustes.

Kahjulik mõju

Korruptsioonil on kahjulik mõju vahendite jagamisele ja majanduskasvule ning see õõnestab kiiresti üldsuse usaldust asutuste vastu. Eelkõige Maailmapank, kuid ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on teinud ulatuslikke uuringuid korruptsiooni mõju kohta riigi majanduslikule arengule. Sellised organisatsioonid nagu Maailmapank on väitnud, et üleilmsel tasandil ei ole korruptsioon vähenenud. Hinnanguliselt moodustab korruptsiooni kogukulu ligikaudu viis protsenti maailma majanduse tootmisvõimest. Korruptsioon pidurdab investeeringute tegemist ning häirib rahvusvahelisi turge ja rahvusvahelist kaubandust.

Korruptsioon ei ole ainult arengumaade probleem. Hiljuti väitis OECD, et ettevõtetes altkäemaksu vastu võitlemist käsitlevale OECD altkäemaksuvastasele konventsioonile allakirjutanutest ei vasta kehtestatud nõuetele G7 riikidest Suurbritannia, Itaalia ja Jaapan.

Korruptsioon ei ole ainult poliitika, spordi, ettevõtluse jms probleem. Hiljutised näited hõlmavad Tai tagasi astuma sunnitud Thaksin Sinawatra juhitud valitsust ja Itaalia jalgpalliorganisatsioonide uurimist, ettevõtte Daimler Chrysler hiljutisi ülestunnistusi seoses oma äritegevusega ning Euroopa Pettustevastase Ameti OLAF abiga Saksamaa ettevõte Lahmeyeri, Prantsusmaa ettevõtjate Schneider Electricu ja ühe Itaalia ettevõtja paljastamist seoses Lesotho projektiga ning nende süüdimõistmisega. Kõneainet pakuvad ka mitme Euroopa riigi kõrgete poliitikute huvide konfliktid.

Kes on korruptsiooni subjektid ja objektid? Kellel on üldse võimalik oma ametiseisundit kuritarvitada?

Need on seadusandjad, ametnikud, teenuste osutajad, hangete üle otsustajad, õiguskaitsjad. See loetelu pole kindlasti ammendav, sest inimesed on haruldaselt leidlikud.

Mida on vaja teha korruptsiooni tõrjumiseks? Lihtsustada reegleid. Näiteks vähendada igasuguste lubade ja litsentside arvu. Vähendada maksusoodustusi. Vähendada riigi osalust majanduses. Müüa ülearused riigi- ja omavalitsusmaad erakätesse.

Mida teha?

Esiteks on vaja tagada, et otsustajateks kõikides korruptsiooni sihtmärkideks olevatel aladel oleksid ausad inimesed. Viimasel ajal on hakatud aru saama, et pole võimalik töötada välja niisugust reeglite ja kontrollimiste võrku, mis automaatselt hoiaks ära väärteod mainitud valdkondades.

Kui tegemist on ebaausa inimesega, siis leiab ta ikka mingi prao ja vähemalt üritab teha endale isiklikult kasuliku otsuse. Euroopa Komisjoni viimase aja juhtumid näitavad, et oleme loonud süsteemi, mis väärteod küll kiiresti avastab, kuid ei tee selliste juhtumite kahju olematuks.

Isikute usaldusväärsuse tähtsaks tagatiseks on nende avatus. Peamiselt tähendab see avaliku majanduslike huvide deklaratsiooni olemasolu. Majanduslike huvide deklaratsioonide praktika on levinud kogu Euroopas.

Eestis on kohustus deklaratsioone esitada üsna suurel vastutavate isikute ringil. Niipalju kui ma tean, ei ole Euroopas palju riike, kus see ring nii ulatuslik oleks. Eesti praktika on kahtlemata hea.

Umbes aasta tagasi pakkusin, et ka ajakirjanikud võiksid avaldada oma majanduslike huvide deklaratsiooni. See oleks uus ja oluline samm. Ajakirjanikud võivad ju oma mõjuvõimu samuti mitut moodi kasutada. Sain selle ettepaneku peale halvakspanu osaliseks. Seniajani ei saa aru, miks.

Mis peab selles deklaratsioonis olema? Eelkõige informatsioon, mis kajastab püsivate majandushuvide olemasolu, st informatsioon osaluste ja kinnisvara kohta.

Mitte kunagi ei õnnestu luua eeskirja, mis näeks aritmeetiliselt ette kõik elus ette tulevad juhtumid. Ja lootes paberile, võib kergesti tegeliku huvide konflikti avaldamata jätta, sest – juriidiliselt on kõik korrektne!

Väga tähtis on jälgida majanduslike huvide avaldamist. Olen Eesti praktikat parlamendi korruptsioonivastase võitluse komisjoni näol igal pool esile tõstnud.

Üks kõige tõhusam viis korruptsiooni ja pettust tõkestada on tagada avalike otsustus- ja rahaliste vahendite jagamise protsesside võimalikult suur läbipaistvus. See on üks põhjus, miks käivitas Euroopa Komisjon eelmisel aastal Euroopa läbipaistvuse algatuse.

Algatuse kohaselt peavad institutsioonid ja liikmesriigid tegema järgmist: avalikustama kõik üksikasjad lõplike abisaajate kohta, keda toetatakse ELi rahaga; kehtestama selged eeskirjad ELi institutsioonides nõustamise ja lobitöö kohta; täiustama ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele ja teabele juurdepääsu käsitlevaid eeskirju.

Lisaks tooks läbipaistvus kaasa ka avalikkuse kontrolli pettusevastases võitluses kasutatavate hoiatusvahendite üle. Selle algatusega on tehtud suuri edusamme. Samuti kutsume liikmesriike koostööle nii kohtu- kui ka haldustasandil.

Ma arvan, et Euroopas on võimalik edu saavutada vähemalt viies valdkonnas. Esiteks tuleks parandada pettust ja korruptsiooni käsitlevate andmete kättesaadavust ja võrreldavust, sest praegu puuduvad meil arvnäitajad ja kindlad tõendid.

Teiseks tuleks tagada parem koostöö Euroopas.

Just Euroopa liikmesriikidel on politsei ja kohtuvõim, et kõiki rikkumisi uurida. Komisjon on veendunud, et ELi politsei- ja õigusalane koostöö on juba paranenud tänu Eurojusti ja ELi õigusalase koostöö üksuse loomisele ning Europoli osatähtsuse suurenemisele.

Must nimekiri

Kolmandaks peame parandama teabevahetust ebausaldusväärsete ettevõtjate kohta, sealhulgas teatama kohtumenetlustest, ning välja töötama süsteemi, millega loodaks ebausaldusväärsete ettevõtjate must nimekiri või andmebaas, mida saaks kontrollimiseks kasutada ja täiendada.

Neljandaks peame jätkama ametialaste ja eetikanõuete väljatöötamist sellistele ametiisikutele nagu volinikud, Euroopa Parlamendi liikmed ja ELi ametnikud.

Viiendaks peavad liikmesriigid ja Euroopa kodanikud hakkama end enam tajuma ELi raha omanikuna. Pettus ELi raha jagamisel ei ole ainult komisjoni probleem. See on maksumaksjate raha.

Maailm muutub. Avatus on seoses infotehnoloogia võidukäiguga elu paratamatus. Avatuse kasutamine võitluses korruptsiooniga on kõikjal andnud häid tulemusi.

Siim Kallase ettekanne Eesti Ajakirjanike Liidu seminaril Tallinnas 11. jaanuaril

---------------------------------------

Mis on korruptsiooni sihtmärgid? Mis kasu võib olla oma positsiooni kuritarvitamisest? Milleks anda altkäemaksu?

• Tähtis valdkond on seadusandlik tegevus. Soodsa seaduse või seadusemuudatuse vastuvõtmine võib tuua pöörast majanduslikku kasu.

• Tihti on täpselt sama kasulik seadusemuudatusi blokeerida. Näeme seda tihti europarlamendis.

• Maksusoodustused. Nii tulumaksu- kui ka käibemaksusoodustused võivad tähendada varandust ja vastupidi.

• Rahaliste sanktsioonide ärahoidmine. ELi tasemel on mõned konkurentsireeglite rikkumise sanktsioonid sadade miljonit eurode suurused ja pole ime, et kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid, mõjutamaks sanktsioonide määrajaid.

• Igasugused load ja litsentsid. Keegi saab need kiiremini, keegi aeglasemalt või üldse mitte.

• Riiklikud toetused ja abiraha. Euroopa Liidus üks haavatavamaid valdkondi, avatud nii väikestele kui ka mõnikord suurtele rikkumistele.

• Juurdepääs defitsiitsetele teenustele, näiteks arstiabile. Aina suurem probleem Euroopas, eriti Põhjamaades.

• Riiklikud ostud, riigihanked. Ostud ja hanked on sageli korruptsiooni sihtmärgid ka erasektoris.

• Avaliku arvamuse kallutamine ühes või teises suunas konkurentsieelise saamiseks.

• Maatehingud. Suur probleem ka näiteks Hispaanias.

• Õiguskaitse. Palju on teada nii katsetest (sealhulgas edukatest) mõjutada õiguskaitsetöötajaid kui ka õiguskaitsjatest endist, kes oma ametiseisundit kuritarvitavad.

Allikas: Siim Kallas