Õiguskantsler Allar Jõks Foto: PM

Jõks saatis Riigikogule ettekande palvega arutada kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud streigikeelde ning viia streigipiiranguid sisaldavad sätted põhiseadusega kooskõlla.

VIIMASED KOMMENTAARID väike ametnik ametnikud on erinevad-  tippapetnikud, keskmised ja  väiksed ametnikud! Ärge  üldisteage! Väikse ametni... pöhh Köigil on öigus teha tööd,  saada palka ja streikida! Teised kommentaarid

«Minu hinnangul on avaliku sektori teenistujate streigiõigust väga intensiivselt piiratud,» ütles Jõks.

«Sellega on vähendatud nende inimeste õigust ja võimalust võidelda oma õiguste ja huvide eest. Seejuures ei ole seaduse seletuskirjast võimalik leida mitte ühtegi nii intensiivsete streigipiirangute põhjust,» märkis õiguskantsler.

Õiguskantsler on seisukohal, et absoluutne avaliku sektori teenistujate streigikeeld ei ole põhjendatud, on vastuolus põhiseaduse, ILO konventsiooni ja Euroopa Sotsiaalhartaga.

«Kindlasti ei tohi streigikeeld laieneda abiteenistujatele, sest abiteenistujate töö iseloom ei ole selline, et nende streik mõjutaks määravalt riigi julgeolekut ja toimimist,» tõi Jõks välja.

«Samuti on sügavalt kaheldav ametnike absoluutse streigikeelu põhiseaduslikkus. Kas näiteks tehnilist tööd tegeva ametniku või ministeeriumi spetsialisti streikimine tõesti halvaks oluliselt riigi toimimist?» küsis õiguskantsler.

«Vaatamata sellele on ka neile kehtestatud absoluutne streigikeeld, mis jätab nad ilma ühest mõjusamast vahendist, millega oma tööalastele õiguste ja huvide eest seista. Seepärast leian, et ametnike puhul, kelle streikimine ei mõjutaks oluliselt avalikke huve, võib streigiõiguse absoluutne piiramine olla ülemäärane,» Jõks.

Õiguskantsler palub ettekandes riigikogule analüüsida erilise põhjalikkusega, milliste ametnikegruppide osas tuleb streikimisõigust pidada põhjendatuks ja milliste osas mitte, ning  viia streigikeeldu sisaldavad sätted põhiseadusega kooskõlla.

«Palusin riigikogul arvestada, et ka Eesti avalikus sektoris tööd tegevatel inimestel on tegelikkuses vaja oma õiguste ja huvide eest ise seista,» rõhutas õiguskantsler Allar Jõks.

Põhiseadus ja paljud Eestile siduvad välislepingud sätestavad töötajate ühinemisvabaduse, mis kätkeb endas õigust luua töötajate ühendusi oma õiguste ja huvide kaitseks.

Samuti tunnustavad nii põhiseadus kui ka rahvusvahelised lepingud töötajate streigiõigust kui mõjusaimat meedet oma õiguste ja huvide saavutamiseks.

Streigiõigust tunnustavad rahvusvahelised lepingud on parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta (ESH),  ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, Rahvusvahelise  Tööorganisatsiooni (ILO) ühinemisvabaduse ja streigiõiguse konventsioon.

Streigiõigust lubavad piirata nii põhiseadus kui ka eelnimetatud rahvusvahelised õigusaktid, kuid seda tohib teha ainult siis, kui selleks on olemas legitiimne põhjus ning valitud vahendid on proportsionaalsed.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0